mõtetud ained?

#1
Ok ma käin 10 das klassis ja lähen varsti 11 dasse. Nüüd mind väga huvitab, et miks on väga tähtis õppida sellist teemat nagu elektrolüüdid, ülesannete lahendamine jne.Õpik on paks ja mõtetut materjali on nii mis tapab, pluss sa pead olema tõeline väärastunud super aju kui sa mõistad kõike sealt õpikust.
Sama küsimus ka füüsikaga.Miks õpin seda? Ja ei me ei jälgi seda vanat õpikut, meil on hoopis üks endine ülikooli (Tipi ülikool vmt) õppejõud kes oli ka oma ülikoolis kõigi tudengite hirm. Tüüp paneb just oma materjali a õppikut kunagi ei jälgi (ise kirjutanud üle 20 raamatu füüsikas).
Teate mis temperatuur on? Väga hea kui maakeeli teate aga füüsika keeles on temperatuur molekulide liikumise keskmise kineetilise energia mõõt. Tava inimene mõtleb otseses mõttes what the f**k. Aga teate me peame õppima sellist jura kuigi me pole üldse reaalklass ja meil polegi reaalklasse.
Kusjuures see oli just kõige lihtsam näide mis ma leidsin oma konspektist. Ahjaa, seda ka et meie konspekt läheb piiblist ka paksemaks kui jätkame samas vaimus oma lõbusa ja müstilise teksti kirjutamist.
Ma läksin keskooli sellepärast, et saaks aega mõelda selle üle, et kas minna autotehnikuks või mitte. Või valida hoopis muu amet peale keskooli.Nagu me teame siis ametivalik on ka suurem peale keskooli ja sellepärast oligi targem minna keskooli.
Nagu mainitud varem siis meie klass pole reaalainete klass vaid on humanitaar, siis see materjal mida me peame pähe õppima on idiootsus.
Jah arendab küll aju kui õppida seda jura aga kui sa essugi ei saa ega hakka aru saama sellest jurast ja saad veel sellle eest 1 ja 2 tesi (jaa meil peab teenima füüsikas isegi 1 ja 2 välja), ning ei kasuta seda materjali ei kunagi oma elus, siis on mõtetu õppida seda rõvedust.
Viimane küsimus: kus kasutab autotehnik mõisteid nagu makrokäsitlus, termodünaamika 1 ja 2 printsiip, Mariotte ja Charlsei seadusi?

Re: mõtetud ained?

#2
Kuule tead, mina mõistan seda keemiat ja kindlasti ei ole ma mingi "väärastunud superaju". :evil: Võibolla oled sina lihtsalt loll ja laisk. Nii, et ära tule siin niimoodi sõnu loopima, eks.

Aga põhimõtteliselt olen ma sinuga nõus - gümnaasiumi õppekava on mõttetult ülepaistutatud. Mina kavatsen arstiks õppida ja minul on seda keemiat ja bioloogiat süviti vaja õppida. Samas on muusikajalugu minu jaoks täiesti tarbetu. Paljudega on kindlasti vastupidi - kavatsevad suunduda humanitaaralale ja neile pole reaalaineid vaja.
Gümnaasium on siiski mõeldud neile, kel plaanis ülikooli minna ja seda fakti arvestades peaks gümnaasiumi õppekava olema eelspetsialiseerumist võimaldav. Põhikooli lõpetades peavad õpilased juba valima kas minna humanitaar- või reaalsuunda. Paljudes koolides on veelgi enam sptesialiseerunud suunad, nagu filmiklassid ja piirivalvurite õpe. Gümnaasiumiõpilane, kes kavatseb suunduda reaalalale võiks õppida rohkem neid aineid, mida ülikoolis toimetulekuks vaja, ning humanitaarainetest vaid kõige põhilisema ja üldisema omandada (mitte näiteks süvitsi õppida seda, kuidas Bachi isiksus ja elukäik kujundab tema loomingut). Põhjus miks kõik õpivad kõike võimalikult süvitsi peitub praeguses riiklikus õppekavas. Põhikooliharidusega võib veel enam-vähem rahul olla, aga keskhariduse andmist tuleks küll reformida. Aga noh, ma pole haridusminister. :roll:

Re: mõtetud ained?

#3
Minuarust kogu sisepõlemismootori tööpõhimõte baseerubki nendel seadustel (termodünaamika printsiibid, Boyle'i Mariotte ja Gay-Lussaci ja Charlesi seadused), mille sa välja tõid. Siia lisaks veel teoreetilise Carnot tsükli, mis tõestab, et sisepõlemismootori (bensiinimootor) kasutegur ei saa olla suurem kui 35%.
Minu arvates kuuluvad need teadmised automehaaniku baasteadmiste hulka.
Edu teadmiste omandamisel.
Admin
Vasta

Mine “Milleks õppida?”