Edasi õppimine, karjäär, gümnaasiumi poolelijätmine

#1
Tere!
Olen 10.klassis õppiv tüdruk. Kui üheksandat lõpetasin, olin kindel, et gümnaasium on minu jaoks ainuõige. Nüüd olen hakanud aga aina rohkem mõtlema oma edasisele karjäärile ning mõistan, et mul pole halli aimugi, kuidas pärast gümnaasiumi lõppu edasi elada. Olen sirvinud rajaleidja lehti, rääkisin erinevate koolide esindajatega karjääripäeval, teen netis karjääriteste. Peaksin olema tugevalt konventsionaalset tüüpi, mille puhul sobivateks kutsealadeks peetakse näiteks raamatupidajat, arhivaari või laohoidjat. Samas tean, et olen intellektuaalselt võimekas, põhikoolis olin oma lennu parim lõpetaja ning suudaksin teha midagi enamat kui need ametid nõuavad, samuti ehk midagi kõrgema palgaga. Emaga arutamisest eriti kasu pole, ta üritaks minu peal teostada vaid enda täitmata jäänud ambitsioone. Teised väidavad, et olen alles kümnendas ning "aega on" tuleviku peale mõtlemiseks. Gümnaasiumis on mulle kohale jõudnud, et lõpueksamite punktisummade taga ei loe jooksvad hinded mitte midagi ning tundub, et pingutamine on täiesti mõttetu, sest ülikooli sissesaamisel pole enamasti mingit vahet, kas mu vene keele hinne oli 5 või nõrk 3. Tundub, et täiuslike kontrolltööde pärast end poole ööni oimetuks õppida oleks vale, samas halvemad hinded tekitavad minus tunde, nagu oleksin loll või ei saaks hakkama. Võib-olla tekitab see isegi rohkem stressi kui mõttetuste tuupimine. Ühesõnaga, on vist tunne, nagu õpiksin gümnaasiumis mitte millegi nimel, mistõttu mõlgutan mõtteid, et võib-olla oleks hoopis mõni tasemel kutsekool olnud õige valik. Eriti veel, kui arvestada mu üht tulevikuvarianti minna ülikooli midagi IT ja programmeerimisega seonduvat õppima. Olen väga põgusalt TÜ veebikursuse raames progemist õppinud ning tean, et see meeldiks mulle, kuid arvutid on muidu minu jaoks täiesti tume ja tundmatu maa ning olen üsna kindel, et ma ei saaks ülikoolis hakkama. Kui minuga samale erialale lähevad näiteks kutsekooli lõpetajad, kes on kolm aastat mingeid arvutisüsteeme või tarkvaraarendust õppinud, siis kes olen mina nende kõrval? Mulle tundub, et gümnaasiumiharidus ei aita mul kuidagi reaalselt eluga või tulevikus ülikoolis toime tulla ning kukusin sealt peagi välja või poleks mul lihtsalt tööturul lööki. IT maailm uueneb ju pidevalt ning kardan, et mul oleks raske end vee peal hoida.
Ma ei tea enam, mida teha. Mul pole ühtegi head valikut, tulekski lihtsalt gümnaasiumis edasi piinelda ja pärast seda ilmselt lihtsalt kuhugi klienditeenindajaks minna, sest mul pole ei häid suhtlemisoskuseid ega julgust end elus läbi lüüa. Ma olen täiesti nõutu.

Re: Edasi õppimine, karjäär, gümnaasiumi poolelijätmine

#2
ära ole nii kartlik, kui sa oled oma põhikooli lennu parim lõpetaja. ülikoolide tase ei ole nii hirmkõva, minu meelest on kogu haridussüsteem alla käinud, muidugi vaimselt degenereerunud-debiliseerunud ühiskonna tõttu. ülikool on tänapäeval keskkool, keskkool on põhikool, põhikool üldse algkool jne. aja jooksul on haridus kogu täiega alla käinud. kui tahad informaatikat õppima minna, siis interneti kaudu on ka ju võimalik päris palju õppida. see on piinlik, et nad õpetavad koolis päris kindlasti siiani mingeid lõikuvaid sirgeid ja stereomeetria asendlauseid. samas ülikoolid vaatavad lõpueksameid ja kutsekoolihariduse põhjal on raskem neid eksameid ära teha. nii et ma ei soovita keskkoolist lahkuda. proovi ikkagi kooli kõrvalt mingeid huvisid leida, siis ei ole see koolis käimine nii hull piin. seda on muidugi kurb lugeda, aga kooli näol ongi tegemist mingisuguse lambakasvatusasutusega. nüri on see värk, aga proovi leida üles oma tugevused ja huvid.
eraldatus

Re: Edasi õppimine, karjäär, gümnaasiumi poolelijätmine

#3
Mina tundsin end 10. klassis täpselt samamoodi, nagu sina. Ma ei teadnud mida ma elus edasi tahan teada, ma ei tahtnud õppida gümnaasiumis, tundsin, et see kolm aastat gümnaasiumi ei anna mulle mitte midagi vajalikku ja selle lõpetades oleksin ma ikka sama loll kui enne.

Nüüd ma hakkan vaikselt kooli lõpetama. Olen vahetanud selle aja jooksul ka gümnaasiumit, valides mittestatsionaarse õppe. Ei soovita otseselt seda otsust sul teha - see on vägagi individuaalne ja olenevalt olukorrast ning sinu iseloomust kas täiesti vale või täiesti õige otsus. Ise midagi ei kahtse, kui siis ainult seda, et ma kooli juba varem ei vahetanud.

Mis mind aitas väga palju - hangi töökogemust! Statsionaarses õppes seda teha ei soovita, eriti, kui sinu jaoks on oluline kõige paremad tulemused, mis võimalik. Küll aga suveks otsi omale töö, vaata kuidas see sind tundma paneb ning jälgi ka oma kõrgematel positsioonidel olevate kolleegide tööülesandeid ning mõtle, kuidas need sulle sobida võiksid. Mina alustasin nn. madalalt astmelt köögiabilisena, nüüd töötan külastusjuhina ja kogu see kogemus, mis ma saanud olen, on mind ennast tohutult arendanud. Kõik mu karjäärialased ebakindlad mõtted on hakanud hoopis teise suunda liikuma ning kuna tänu töökogemusele ma tean, millistsorti töö mulle meeldib ja millistsorti mitte, tunnen ma end oma valiku osas juba üsna kindlana.

Viitele õppimine ei ole tõepoolest vajalik. Enamik erialasid on huvitatud ikkagi rohkem lõpueksamite tulemusest, seega soovitan keskenduda kindlasti nendele ainetele. Vene keele või kehalise kasvatuse 3 ei määra su tulevikku, eriti kui sa neid aineid edasi õppida ei taha (ja ei oleks isegi siis midagi hullu, kui tahaksid). Sa ei pea olema perfektne igalpool, sul peavad olema lihtsalt prioriteedid õiges kohas.

Kui sa tunned, et gümnaasium ei õpeta sulle mingeid reaalseid praktilisi oskusi, siis õpi ise. Nt mina õppisin graafilist disaini udemy.com kaudu - seal on ka teisi huvitavaid kursusi, ka programmeerimisega jne seotult, hinnad on madalad, sest kogu aeg on soodukad. Kui sa nt programmeerimisega praegu algust teeksid, siis sa ei peaks muretsema, et ülikoolis hakkama ei saa. Samuti saad juba praegu oma õpitud oskusi kasutada, tehes tööd nt freelanceri kaudu. Ei ole lihtne alustada, üldse mitte, aga eks iga uus asi ole algul harjumatu ja keeruline.

Ma enda puhul tunnen, et mul ei olnud julgust elus läbi lüüa ja midagi teha, sest ma polnudki varem teinud seda. Alustada tuleb väikestest asjadest, mida rohkem ma ise töökogemust sain ja positsioonilt kõrgemale tõusin, seda rohkem tuli mul ka julgust ning tahtmist, sest nüüd ma olin ju juba midagi saavutanud. Ning samuti on nendel teistel õigus, kelle jutt sulle hetkel närvidele käib: sul on veel kaks aastat aega ja see on piisavalt pikk aeg, et selle ajaga uusi kogemusi ning teadmisi omandada. Sa ei pea kohe homme valikut tegema, võta rahulikult, ära aja hinnetes perfektsionismi taga, vaid õpi piisavalt hästi ja võta kinni igast pakkumisest, mis sulle ette jääb.

Re: Edasi õppimine, karjäär, gümnaasiumi poolelijätmine

#4
See, et sa praegu ei ole enda tulevikus kindel, on täiesti normaalne. Isegi 12. klassi lõpus suur osa inimesi (enamus) pole 100% kindlad, vaid lihtsalt lähtuvad mingist hetke sisetundest. Praegu on ju nii palju võimalusi peale gümnaasiumi - minna kutsekasse, minna ülikooli, võtta vaba aasta (reisida, minna tööle vms), minna ajateenistusse või kuhu iganes. Alati on võimalus eriala vahetada, kui selgub, et see ei sobi.

Gümnaasium on sobilik, kui tahad üldisemaid teoreetilisemaid teadmisi. Need ei tule kindlasti kahjuks ja kui sind huvitab ja oled võimekas, siis ikka kasuks. Kunagi ei tea, millal midagi vaja võib minna. Eksamid on kõige olulisemad jah, samas mõnel erialal on ka nt erialatestid, akadeemilised testid või võetakse arvesse keskmist hinnet. Pigem soovitan gümnaasiumis mitte ülepingutada, õppida neid ained, mis sulle huvi pakuvad ja siis neid eksamiaineid.

Gümna pooleli jätmine ja kutsekasse mineks oleks suur samm, seda ei tasuks läbimõtlemata teha, aga kui sa tõesti tunned, et tahad rohkem praktilist tegevust ja soovid asju reaalselt ära teha, siis go for it. Kui tahad ikkagi keskharidust ka, siis kutseka kõrval saab keskharidust ning pmst võid hilisemas elus ju ka täiskasvanute keskkooli minna jne. IT maailmas on tegelikult praktikud rohkem hinnas kui teoreetikud anyway.

Karjäärinõusta juurde võid ka minna, nad oskavad head nõu anda. Aga üldiselt minu arvates 10. klass polegi veel see aeg, kus otsustada kelleks saada, sest see muutub suure tõenäosusega ja selles mõttes on gümnaasium hea lapsepõlve pikendus :D
Vasta

Mine “Milleks õppida?”