Vanavanemad ei salli

#1
Mul tuli juhuslikult jutuks oma vanaemaga mingi arutelu omasooliste abielu kohta ja tema küsis mult et ega ma juhuslikult selliste kalduvustega ei ole? Ütlesin et ei(tegelt olen aga ei kavatse iseseisva elu alguseni küll neile öelda)Ühesõnaga tema ütles et tema ei salli selliseid inimesi. Kui kunagi on plaan talle seda teatada, sest alati küsitakse noh kuna tüdruku koju tood? Siis kas peaks üldse selle ütlemata jätma?

Re: Vanavanemad ei salli

#2
Mulle meeldivad ka omasoolised ja arvan, et mida vähem üldse oma elust ja asjadest räägid oma vanematele ja perekonnale, seda parem ja kergem sulle.
Võid lihtsalt öelda, et tegeled enda elu, mitte kellegi teise elu elamisega, et lõpetagu sinu elu jõllitamine ja vahtimine ära. Ja neile tulebki alguses suht karmilt öelda, siis nad ei taha enam küsida selle kohta. Muidu on kogu aeg, et kus sa käisid ja keda sa kohtasid ja kas oled omale kellegi leidnud jne... Kui hakkad aru andma või keerutama oma vastustes, siis jäädki seda tegema.

Re: Vanavanemad ei salli

#3
Arvan ka, et polegi otseselt vaja öelda, vähemalt mitte kiirustades. Kui leiad kunagi viisi, kuidas öelda, nad hakkavad ise kahtlustama vms, siis ehk jah. Aga niisama asja ees, teist taga, ei ole vaja teada andma hakatagi. Kui ka peaks tekkima suhe vm, siis pole ju ka vaja esimese asjana vanavanematele tutvustama minna, nii et kokkuvõttes ju tõepoolest pole kiiret selle ütlemisega.

Ja eks sellega ole tihti ikka nii, et ei sallita, kuna pole kokkupuudet. On päris võimalik, et see sallivus võib veel suureneda, kui on põhjust. Uudis võib algul neile ehk ehmatav või võõristust tekitav, aga kui armastus lapselapse vastu kaalub selle võõristuse üle, võibki suhtumine tasapisi aktsepteerivamaks muuta - sest mis neil üle jääb.
Vasta

Mine “Homoseksuaalsus.”