Kas depressioon v tähelepanuvajadus?

#1
Kirjutan seoses emaga.
Ta räägib mulle pidevalt, et tal on depressioon ja, et ta nutab pidevalt kui mind kodus pole, aga samas teiste ees on ta hästi rõõmsameelne ja selline tore.
Kumb see olla võib?
Olen 13 aastane, kuid pean emaga käituma nagu väikse lapsega. Vahepeal tekkisid mul alkohooli / suitsuga probleemid , oli depressioon. Kas selles võin olla mina süüdi, et emal on "deprekas" ja, et ta käitub nagu 7 aastane? Kui ma talle ütlen kasvõi mingi solvangu või midagi, hakkab ta nutma ja lukustab ennast vannituppa. Saan aru, et ei tohiks teda solvata, aga mul on juba endalgi närvid läbi.
Mul on ka isa, aga ta ei ela meiega. Isegi ei suhtle meiega. Olen soovitanud emale, et ta läheks psühhiaatri juurde, aga ta arvab, et ma mõnitan teda sellega. Käin hetkel ise psühholoogi ja psühhiaatri juures. Majanduslikult saame üli hästi hakkama, kui kellegil selline küs. tekkis. Ma ei tea enam mida teha.

Re: Kas depressioon v tähelepanuvajadus?

#3
Tere

Selge see, et Su emal on mure, kui ta juba nii Sulle ütles. Ning selles mõttes pole ehk isegi oluline seda silti panna, et kas tähelepanuvajadus või depressioon. Seal taga mingi mure on. Täiskasvanu kontekstis see tähelepanuvajadus pole ka päris sama nagu lapsel. Ehk siis ka see peegeldab mingit probleemi.

Kas olete emaga võtnud aega ja teinud midagi kahekesi koos? Eriti kui teil mõlemal praegu raske aeg, siis pöörata tähelepanu ühistele rõõmuhetkedele. Oleneb, mis te ühised huvid on, kasvõi kinno, kohvikusse, teatrisse, ...

Kas Su emal mõnda usalduslikku sõbrannat on? Ehk hea, kui ta saaks oma sõbrannale end välja rääkida.

Väga tubli ka, et ise psühholoogi juures käid. Kas oled temale ka oma emast rääkinud? Mis ta soovitanud on?

Igatahes tubli oled, et räägid murest!
“It's what you've done with your time, how you've chosen to spend your days, and whom you've touched this year. That, to me, is the greatest measure of success.”
― R.J. Palacio, Wonder

Re: Kas depressioon v tähelepanuvajadus?

#4
Mhh. Ma vb ei mõtle kõige positiivsemalt aga lapsega veedetud aeg ei lahenda mure/ tühjust/viha ema sees.
Ja tahaks öelda, et su ema saab päris hästi hakkama. Mõni elab oma mured lapse peal välja. Kaua see kestnud on?
Kui sa temaga suudad käituda nagu lapsega siis see ei tohiks talle suuremaid süütundeid ja kahjustusi tekitada kui tal juba on. Las ta nutab vetsus. Nutmine on loomulik. Lohuta teda ja ole lihtsalt olemas, aga ära võta tema muresid omaks ja hakka neid lahendama. Aja kadakas*.

Mul on nii kahju, et sina pead kandma oma ema muresid endaga kaasas. Et ta ei taha enesetunnet paremaks, et teil kahel oleks parem. Vb võiksid talle rääkida kuidas sina ennast tunned aga mitte siis kui ta tundub haavatav. Pigem siis kui kõik on hästi ja sa ta tähelepanu suudad saada. Silmast silma. Ütle midagi siirast ja südamest selle olukorra kohta.

Üks võimalus on veel. Hakka oma elu elama mitte ema oma!
If it doesn't feel right, it probably isn't.

Re: Kas depressioon v tähelepanuvajadus?

#5
Tead, mina olen seda sama asja läbi elanud.
Soovitan sul lihtsalt sellest mitte välja teha. Ta tõesti otsib tähelepanu , aga samas soovib ta saada oma rahu. Selline segane värk.
Minu ema oli täpselt samasugune, temaga rääkimine ei aitand. Isaga oli ta lahutatud niiet sealt abi polnud saada.
Ilmeselgelt on su emal mingi asi juhtunud ja seni kuni ta leiab enda kõrvale keegi, keda ta ka tahab, nii see asi laheneb.

Sina selles pole süüdi.. Lihtsalt tema oma enda tahtmine suhelda on null..

Re: Kas depressioon v tähelepanuvajadus?

#6
Tere!

Peamine on see, et sina EI ole oma ema meeleolukõikumistes süüdi. Sinu emotsioooni pealt välja öeldud teravamad või oma tõe väljaütlemised võivad küll ema "triggerdada", aga pärispõhjused on kindlasti sügavamal ja need ei ole tõesti Sinu võimuses tema eest lahendada.
Kui teie omavahelised jutuajamised, kus te mõlemad tahate ärakuulamist ja mõistmist, kisuvad pidevalt "käest ära", siis kindlasti tasub proovida perenõustamist. Saad selle kohta küsida ka oma psühholoogilt/psühhiaatrilt, aga ka lihtsalt guugeldada. Tallinna Perekeskuses on see teenus tallinnlastele tasuta. Ehk emale see perenõustamise mõte sobib paremini kui psühhiaatri juurde saatmine :-) ? Sa võid olla ja oledki olnud tubli ja pingutanud, et kodus midagi muutuks, aga see koorem ei ole ainult sinu vedada. Jõudu sulle!
Vasta

Mine “Psühholoogiline vägivald vanemate poolt”