Mure..

#1
Tere!

Mul on mure ja ma ei tea, mida teha. Alustan see aasta ülikoolis õppimist ning mu ema käseb mul minna kooli kõrvalt tööle, et üüri aidata maksta. Ise enesest mul ei oleks selle vastu midagi, kuid ta ise istub hommikust õhtuni kodus ja väidab, et tal on nii palju teha kodus. Minu arust tal on vaba aega piisavalt ja mõtleb vaid põhjendusi välja. Mul on vend, kes on erivajadustega ning ka tema käib tööl, ema ütleb, et ta peab teda koguaeg jälgima. Mind häirib, et sunnib mul tööle minna aga ise pole nõus isegi proovima tööl käia (pole 20a käinud) ning süüdistab vaid teisi. Samuti kardan, et äkki ma ei saa ülikooli kõrvalt hakkama, kuna olen kuulnud nii palju jutte, et on raske ja kukutakse koolist välja. Vaba aastat ta mul ka võtta ei lase. Kaalusin juba välja kolimist, kuid ma pole kindel kas see oleks õige mõte. Tema arvab, et ülikool on nii lihtne ja kõik saavad hakkama. Käisin gümnaasiumi lõpuaastal ka tööl kooli kõrvalt ning see võttis mul ikka korralikult keskendumisvõime ära, sain küll koolis hakkama aga oli raske. Mida ma tegema peaks?

Re: Mure..

#3
Uuri ehk erinevaid toetuste ja stipendiumide võimalusi. Kui õnnestuks nende kaudu abi saada, oleks hästi.
“It's what you've done with your time, how you've chosen to spend your days, and whom you've touched this year. That, to me, is the greatest measure of success.”
― R.J. Palacio, Wonder

Re: Mure..

#5
Mu ema tahab, et ma saaksin ikka mingi 200 kätte, et osa läheks üüri peale. Meanwhile ise ta ei tee midagi selle heaks, vaid palub vanavanematelt raha ja nemad on ka sellised,, et üks hetk ütlevad emale, et mine ise tööle, ja teine hetk, et mina pean käima ja ema ei pea midagi tegema.. Mul on närvid nii läbi lihtsalt. Ema ütles, et kui tema läheb tööle, siis teeme üüri üldse pooleks, et 200 mina ja 200 tema, ja kus see loogika seal veel on? Ütles, et kui ma tööle ei lähe, siis viskab mu välja. Ma kardan, et nii vist parem ongi kuna, kahju küll öelda, aga ta on nii toxic ja mõjub mulle halvasti oma ego ja mõnitamistega.. Ma tõesti ei saa aru, kas mina käitun siis olukorras valesti?

Re: Mure..

#6
merilinx kirjutas:Mu ema tahab, et ma saaksin ikka mingi 200 kätte, et osa läheks üüri peale. Meanwhile ise ta ei tee midagi selle heaks, vaid palub vanavanematelt raha ja nemad on ka sellised,, et üks hetk ütlevad emale, et mine ise tööle, ja teine hetk, et mina pean käima ja ema ei pea midagi tegema.. Mul on närvid nii läbi lihtsalt. Ema ütles, et kui tema läheb tööle, siis teeme üüri üldse pooleks, et 200 mina ja 200 tema, ja kus see loogika seal veel on? Ütles, et kui ma tööle ei lähe, siis viskab mu välja. Ma kardan, et nii vist parem ongi kuna, kahju küll öelda, aga ta on nii toxic ja mõjub mulle halvasti oma ego ja mõnitamistega.. Ma tõesti ei saa aru, kas mina käitun siis olukorras valesti?
Kui sul vanemad ei teeni, või teenivad vähe, siis saad ülikoolis olles toetust taotleda vms, ma ei tea kui palju see on, loe (http://www.ut.ee/et/oppimine/vajaduspohine-oppetoetus), aga kursaõde sai kunagi miskit. Kui hästi õpid, siis veel ka stippi nt. Veel üks võimalus on ka õppelaen, seda väga ei soovita, kui just tungivat vajadust ei ole. Kui emaga kohe üldse ei klapi, siis äkki keegi toetab või tõesti suudad tööle minna ja elad kasvõi ühikas, seal pead ka vähem maksma kui 200 euri kuus.

Re: Mure..

#9
ehh, ma oleks ka suht pissed off sellises olukorras. ta on ju ikkagi täiskasvanu ja töövõimega inimene, peaks ikka tööl käima, see suht elementaarne kui sul on pere jne, isegi kui pere pole. käisin ka gümnaasiumi kõrvalt tööl iga päev ja suht raske, aga saab hakkama. aga see raha mis ma teenisin oli minu kulutada. ülikoolis ju ikka parem, et kõik pole nii näpuga järje ajamine, et mõnest loengust saab puududa jne, mis vähemolulised. paljud käivad ju ülikooli kõrvalt tööl. ma otsiks endale töö iseenda pärast ja koliks minema, võimalusel toetaks ema, aga kindlasti ei peaks teda ja tervet perekonda ülal.
Vasta

Mine “Psühholoogiline vägivald vanemate poolt”

cron