Kasuisa...

#1
Tere, olen 14aastane tüdruk. Elasin 8aastat tagasi Tallinnas. Seal olid mu kõik sõbrad. Aga ema tutvus pärnus peol ühe mehega kellega on nad nüüd kaheksa aastat koos olnud.Kui esimest korda oma kasuisaga kohtusin ma tundsin kohe kuidas me üksteisega ühte majja elama ei sobi ning viskasin talle liiva silma(ei kahetse seda) ning seejärel sain kohe tunda ka kma elu esimest tutistamist..Aga ma pidin nyyd ära kolima. Kolisin siis pärnusse.. jätsin kõik oma sõbrad.Esimesse klassiminnes olid juba kõigil mingid oma pundid aga kuna mina olin siin uus ei tahtbud keegi mind narriti. Aastatega läks õnneks koolis asi paremaks aga kodus havemaks. Sain peksa kasuisalt selle eest et kooliriided ära ei vahetanud jne.. igapäev sain tunda vaimset vägivalda... nutsin. Umbes 12 aastasel hakkasin kasuisale vastu aga asi läks veel hullemaks.Ta hakkas rohkem mõnitama. Tahtsin omal silmad peast välja kratsida. Tahtsin kõik asjad ära lõhkuda mingi asi sundis mind. Lahendasin asjad lõikumuse ja karjumisega.mõtlesin et miks ma siiia maailma sûndisin? Millsks on mind vaja? Keegi ei armasta mind. Viimasel ajal ei saa ma asjadest aru mis juhtub päriselt ja mis mitte.Olen ka hakkanud uurima mis mul viga on ning paljud asjad viitavad depressioonile kuigi ma ei tea... mis te arvate?Kolm päeva tagasi hakkas kasuisa õiendama et miks ma kõike nii halvasti teen? Ûtlesin et teen vastavalt oma võimetele. TEma käratas vastu et mul polegi võimeid ja et ma ostaksin omale võimed. Mul sai tast kõrin. Hakkasin nutma ja helistasin vanaemale. Hakkan iga nv vanaema juures elama. Kasuisa see peale kostis et ma läheksingi sinna elama siis kuna ta arvab et ma lähen sealt lihtsalt selle pärast ära et ma ei taha tööd teha. Olen kogenud et vanaema juures pean ma palju raskemat ja räpasemat tööd tegema kuna ta elab maal jne... siin saan ma vähemt närve puhata. Ajaa.. ema on sellest kõigest teadlik... kasuisa elab oma närve ka tema peale välja aga mitte nii palju. Aga ma ei saa vanaema juurde igaveseks jaada.... mida ma tegema peaks? (Loodan et aru saite kuna olen väga halb kirjutaja ja niikuinii unustasin pool teksti ära.)

Re: Kasuisa...

#2
Esiteks, su kasuisa on ... mul ei ole isegi sõnu sellise inimese jaoks. Kas teil oleks emaga võimalik kuskile ära kolida? Kasvõi vanaema juurde mõneks ajaks? Palun ära lõigu ennast.. Kas su kasuisa on väärt sinu pisaraid? sinu valu? Ei! Ta ei ole midagi väärt. See on hea, et koolis paremaks läks. Mina sinu asemel oleks vanaema pool kui su kasuisaga.

Re: Kasuisa...

#4
Skyscraper kirjutas:Esiteks, su kasuisa on ... mul ei ole isegi sõnu sellise inimese jaoks. Kas teil oleks emaga võimalik kuskile ära kolida? Kasvõi vanaema juurde mõneks ajaks? Palun ära lõigu ennast.. Kas su kasuisa on väärt sinu pisaraid? sinu valu? Ei! Ta ei ole midagi väärt. See on hea, et koolis paremaks läks. Mina sinu asemel oleks vanaema pool kui su kasuisaga.
Ma ei usu et vanaema suudaks mind elatada.. ja ta kodu on mu koolist 25 km ja kõige lähedamal olev kool on täis inimesi kellega ma läbi ei saa

Re: Kasuisa...

#6
Soovitan koolis psühholoogiga rääkida ja temaga neid asju arutada. Tundub, et sul on seal kodus nii pingeline, et üksi seda leevendada/lahendada on päris raske. See on hea, et vähemalt mingi väikse lahenduse leidnud oled - et nädalavahetused vanaema juures veeta saad. Kui kas või paar päeva nädalast on parem ja rahulikum olla, aitab see kindlasti ka ülejäänud päevadega paremini hakkama saada.

Edu!

Re: Kasuisa...

#7
termomeeter kirjutas:Soovitan koolis psühholoogiga rääkida ja temaga neid asju arutada. Tundub, et sul on seal kodus nii pingeline, et üksi seda leevendada/lahendada on päris raske. See on hea, et vähemalt mingi väikse lahenduse leidnud oled - et nädalavahetused vanaema juures veeta saad. Kui kas või paar päeva nädalast on parem ja rahulikum olla, aitab see kindlasti ka ülejäänud päevadega paremini hakkama saada.

Edu!
Üritan ja loodan:)
Vasta

Mine “Psühholoogiline vägivald vanemate poolt”