Isa.

#1
Asi puudutab minu isa. Ma olen temaga alati hästi läbi saanud ja väiksemana veetsin suuremas osas ajast temaga. Nüüd vanemaks saades olen püüdnud päevad ära jagada ja võrdselt mõnema vanema juures olla. Kuid nüüd viimasel ajal olen ma hakanud rohkem ema juures olema, kuna ma ei kannata isa juures toimuvat enam välja. Jah, ma siiski armastan oma isa ja tema armastab ka mind. Jah, ma saan aru et inimesel võib olla paha päev seljataga, kodusisesed probleemid teiste pereliikmetega, kuid miks peab minuga halvasti käituma, kui mina pole mitte midagi valesti teinud? See pole esimene kord, kui isa on minu peale häält tõstnud ja sõimanud, kuid sellel nädalavahetusel oli mul lausa teda kuulates nutt kurgus. Ma ei hakka detailidesse laskuma, ütlen niipalju et ma tegin ühe teatud katki läinud eseme parandamise suhtes ettepaneku, mis talle ei sobinud ja siis ta saatis mind sõna otses mõttes putsi ja hiljem küsis kas ma olen idioot või. See on juba teine kord, kui ma olen otsustanud isa juurde mitte enam minna. Peale esimest korda lubas ta mulle otses mõttes peksa anda, kuid mitu päeva hiljem (peale seda kui ema temaga rääkis) vabandas ta minu ees ja ma läksin uuesti tema juurde. Ja ma julgen väita et ta ongi viimasel ajal kuidagi väga närviline, ropendab pidevalt ning seda on minu emagi tähele pannud.
Ma tegelikult ei teagi, miks ma seda siia kirjutan... ma ei soovi temaga sellest rääkida, kuna ma olen seda eelnevatel kordadel teinud ja mitte miski pole ju muutunud. Aga samas ma ei suudaks elu lõpuni ilma isata olla, ma ei suudaks... ei suudaks.
Jagage arvamusi, kogemusi ja lolle kommentaare ma siin näha ei soovi.
P,15.

Re: Isa.

#2
Kas sa oled isalt uurinud, miks ta on närviline viimasel ajal? Ehk ütleksid talle, et sa näed ja saad aru, et ta viimasel ajal ärritub kergemini ning ehk saaksid teda kuidagi aidata. Võid ka öelda(või siis kirjuta või saada sms), et kui ta sinu peale niimoodi häält tõstab ja sõimab põhjuseta, siis sul tekib tunne, et ta ei hooli sinust ja sa ei taha enam tema juurde minna.

Kuna praegu on suvi, siis ehk saaksite ajutiselt mujal kohtuda? Kui tal on tõesti mingid probleemid ja tema juures ööbides sa pead selle all kannatama siis ehk teeksite päeval koos midagi toredat aga ööseks igaüks oma koju?

Re: Isa.

#3
Ega vist peale rääkimise ei olegi mul midagi muud teha, kuid ausaltöeldes ma kardan tagajärgi. Kui ta siiani on minu silmis siiski päris väikeste asjade peale ärritunud, siis mida ta siis teha võib? Uhm. Praegu ma viibingi nii päeval kui öösel ema juures, niiet sellist probleemi et ma kindlalt peaks isa juures olema, ei ole. Aga tänan sind vastuse eest.

Re: Isa.

#6
Mõnikord aitab kui inimest natuke aega ignoreerida (mitte tema juurde minna, mitte helistada). Võib olla siis ka ehk meenub, et tal selline inimene nagu poeg olemas on ja mitte ainult piksevarda rolls teda kasutada, et pärast rasket päeva sähvida ja alusetult solvata.
Vasta

Mine “Psühholoogiline vägivald vanemate poolt”