Tahaks kodust ära....

#1

Ma olen juba aasta piinelnud kodus....ma ei suuda enam ema ja isaga koos elada.....1/3 ajast saame hästi läbi(või siis on see mingi võlts läbisaamine) ja 2/3 kakleme ja kajume .....vend kah kasutab seda juba ära. Hõõrub mu tegusi mulle ninaalla....see, et nii paljude inimestega suhtlen, ja see, et mul on poiss ja see, et poisiga kusagil neli korda päeva jooksul helistame ....kui tulen jälle hilja koju siis hakkavad vanemad hommikul karjuma, et olen alles väike laps( OLEN 17!!!!!! F***K!!! :evil: :evil: :evil: ) ja, et seni kuni nende katuse all elan pean kuulama nende sõna ja , et ma ei tohi nii hilja koju tulla, pean teistega kah arvestama(ta arvab, et keegi ei saa magada ki ma väljas olen......)nonsense!
Nüüd tahab ta mul keelata oma poisi juurde kah minemast....arvab,et olen ka selle jaoks liiga noor!!! :evil:
minu küsimus....Kui vanalt ma saan kodust ära minna, ilma, et neil oleks mingit õigust mind tagasi tirida??? ja mis siis juhtub kui ma ära põgenen?
Errare Humanum Est...

Re: Tahaks kodust ära....

#2
tsirk kirjutas: minu küsimus....Kui vanalt ma saan kodust ära minna, ilma, et neil oleks mingit õigust mind tagasi tirida??? ja mis siis juhtub kui ma ära põgenen?
Lühidalt: hetkel on seadusandluses nn. auk. Laps oled sa kuni 18aastaseks saamiseni, kuid liikumispiirang on ainult kuni 16 eluaastani. Hetkel pole su liikumises mingeid piiranguid (v.a. seadusega ettenähtud: näiteks kasiino alates 21 a.). Kuid lapsevanem vastutab sinu eest kuni 18a. ning võib politseisse avalduse teha. Kui sind leitakse, siis antakse sind vanematele tagasi, kuid mõne hetke päras võid jälle pidulikult jalga lasta. Selline ping-pong võib kesta ainult kuni sinu 18a saamiseni. Peale seda ei ole politsei kohustatud sind tagasi vanematele toimetama.

Lisaks vaata kindlasti siia:
http://www.lapsemure.ee/forum_est/viewt ... =3122#3122

#3
Sul on ikka jube olukord..võibolla oleks parem kui sa nendega mõndaaega väga hästi käituksid ning kasutaksid ära nende usalduse.Parem ole kaval,ära kuluta oma närvirakke.
Oota kuni saad 18 siis võid tööle minna ning omale odava korteri muretseda.Vähemalt ei elaks sa siis koos nendega.

#4
minu isa on samasugune...kuni nende katuse all elan,...tantsin tema pilli järgi..nii ma siis igal õhtul 11. koju sulan....nujahh..nüüd suvel lähen esimest korda tööle isa sõpradega pikemaks ajaks siis saab vb aru et ma olen piisavalt iseseisev juba...kaastunne siitpoolt sellise elu pugul! :(
Ole omaenda peremees...ära ole teistest sõltuv....see on paha!!!!

#5
Ma ei saa aru, miks teie vanemad teid ei mõista. :? Minu ema näiteks lubab mind kuhuiganes, kui ma tahan ja majanduslik olukord lubab. Ta küll väga väga armastab ja ikka küsib kuhu ja kellega ma lähen ja kunas tulen aga probleemi, sellest, et ma välja lähen, küll kunagi pole.
Ja mu vend, kes on alles 14 võib ka suhteliselt palju väljas käia. Talle siiski ema ikka vahel paneb piire aga no lähtudes seadusest jne(kell 11 peab kodus olema alla 16 aastane).
Äkki olete te teinud midagi, mis võiks teie vanemate usaldust teie vastu õõnestada? Või olete vähe oma vanemaid oma ellu ja tegemistesse pühendanud? Näiteks kutsuge oma sõbrad külla, kui ema-isa on kodus. Rääkige neile, mis te väljas teete v kus käite jne. Jutustage alati, mis tegite, vabatahtlikult. Ilma nende küsimiseta. Äkki see parandab asja..
Ma olen ka pättusi ikka teind ja nt emmele purjakil vahele jäänud aga ema aind naeris selle üle. Ta usaldab mind 100%. Püüdke ka kuidagi see välja teenida. See raudselt aitab !

Edu! :)
appikene! peatage rong, ma tahan maha minna!

#6
iiah kirjutas:Ma ei saa aru, miks teie vanemad teid ei mõista. :? Minu ema näiteks lubab mind kuhuiganes, kui ma tahan ja majanduslik olukord lubab. Ta küll väga väga armastab ja ikka küsib kuhu ja kellega ma lähen ja kunas tulen aga probleemi, sellest, et ma välja lähen, küll kunagi pole.
Ja mu vend, kes on alles 14 võib ka suhteliselt palju väljas käia. Talle siiski ema ikka vahel paneb piire aga no lähtudes seadusest jne(kell 11 peab kodus olema alla 16 aastane).
Äkki olete te teinud midagi, mis võiks teie vanemate usaldust teie vastu õõnestada? Või olete vähe oma vanemaid oma ellu ja tegemistesse pühendanud? Näiteks kutsuge oma sõbrad külla, kui ema-isa on kodus. Rääkige neile, mis te väljas teete v kus käite jne. Jutustage alati, mis tegite, vabatahtlikult. Ilma nende küsimiseta. Äkki see parandab asja..
Ma olen ka pättusi ikka teind ja nt emmele purjakil vahele jäänud aga ema aind naeris selle üle. Ta usaldab mind 100%. Püüdke ka kuidagi see välja teenida. See raudselt aitab !

Edu! :)
Krt...nii head soovitust pole ma siit iseenesest veel leidnud vabsee värk noh (Y) Kelllelgi on siin annet teisi aidata igatahes. Ei ole halba külll midagi teinud. Ma võin kõike teha aga kui ma 11 kodus pole siis jhh asi jama :S Aga kui ma küsin saan ööseks ära (harva küsin)
Ole omaenda peremees...ära ole teistest sõltuv....see on paha!!!!

Mu isa on täitsa napakas.

#7
Mu isa on närvihaige ta ärritub iga väikse asja peale ja muudab minu, õdede ja ema elu ning närvid ära. Kui ta ennast purju joob siis on asi täitsa hull, siis ta ajab lihtsalt nilbusi ja sellist jura suust välja mis mõnikord teeb kohe väga väga haiget, ning teeb elu väga temaga raskeks. Ta tikub ka kätega asju seletama kui keegi vastu astub. Mu ema ei oska midagi ette võtta, sest isa ei saa aru mis ta teeb ja kui ema räägib lahutusest siis ta muudab ennast natukeseks ajaks, aga ka ähvardab et korter jääb ainult talle ja tema sealt välja ei koli. Sinna see asi jääbki ja mul on tõesti oma isast kopp ees sellepärast ma loodan et siit saab abi sest mu närvid on varsti tõesti läbi!!!!!!!!! :evil: :evil: :evil: :evil: :x :x :x :shock: :shock: :shock:

#8
Pärast lahutust vara päris sõnaliselt ei jagata. Kui asi kohtusse läheks ja jutuks tuleks perevägivald, siis vaevalt, et korter üldse su isale jääb. Selline jutt paneks üldiselt ta suu kinni. Kui isa närvitsema hakkab, mine lihtsalt kodust ära ja tule hiljem tagasi. Võib-olla on ta siis juba maha rahunenud.
Elu on ILUS!

#9
iiah kirjutas:Ma ei saa aru, miks teie vanemad teid ei mõista. :? Minu ema näiteks lubab mind kuhuiganes, kui ma tahan ja majanduslik olukord lubab. Ta küll väga väga armastab ja ikka küsib kuhu ja kellega ma lähen ja kunas tulen aga probleemi, sellest, et ma välja lähen, küll kunagi pole.
Ja mu vend, kes on alles 14 võib ka suhteliselt palju väljas käia. Talle siiski ema ikka vahel paneb piire aga no lähtudes seadusest jne(kell 11 peab kodus olema alla 16 aastane).
Äkki olete te teinud midagi, mis võiks teie vanemate usaldust teie vastu õõnestada? Või olete vähe oma vanemaid oma ellu ja tegemistesse pühendanud? Näiteks kutsuge oma sõbrad külla, kui ema-isa on kodus. Rääkige neile, mis te väljas teete v kus käite jne. Jutustage alati, mis tegite, vabatahtlikult. Ilma nende küsimiseta. Äkki see parandab asja..
Ma olen ka pättusi ikka teind ja nt emmele purjakil vahele jäänud aga ema aind naeris selle üle. Ta usaldab mind 100%. Püüdke ka kuidagi see välja teenida. See raudselt aitab !

Edu! :)

Ja. Sa oled õnneseen. Vaata igasuguseid vanemaid on. Sinu ema on tõeline aare. Hoia teda!
Minu vanemad on nii konservatiivsed. Nad olid omalajal 5-elised ja tahavad et ka mina oleks.. Aga ma olen pigem see kes teatris ja kinos käib ja mulle meeldib ringireisida...olen aktiivsem kui nemad olid...Nad ainult istusid kodus ja õppisid....olen nende vastand kahjuks ja nad ei suuda seda taluda... :(
Errare Humanum Est...

#11
noh ja minul on ka isa, kes käib tõesti närvidele.. Ma ei või mitte kuhugi kauaks minna vm.. Talvel kui veab siis saan 9 koju tulla,aga muidu juba 19.30,20.00 pean kodus olema ning suvel heal juhul 10,kuid seda juhtub harva. .Ei või öösel isegi oma parima sõbranna juurde, ta elab mu maja kõrval kohe...
üldse ei luba kuhugi:( ja pidudele ka ei lase, kell 9 kodus vm..
vanus mul 14, :(
ja sama, peksab ema..käitub vastikult.. , loobib asju kui täis jms. ja terve elu kartnud teda,väiksest peast pidin seda kõike vaatama ning mul emal on väga kehv olukord,tal käed koguaeg värisevad,närvid jms:(

Re: Tahaks kodust ära....

#14
Mul sama lugu. Aga veidi hullem vast? Ema on mu senise elu jooksul mulle 4 korda öelnud, et tapab mu ära. Ta ütles et minuvanusel ei peaks poissi olema kelle juures aelemas käija (kohe 17 nagu teemaalgataja). Lisaks ma ei saa öelda oma vanematele et lähen oma poisi juurde (Nad ei aktsepteeriks teda, üks tuttav juba mainis et ära seda poissi küll vaata ja rääkis milline ta kõik on) aga ma armastan teda. Mu vanemad ütlesid et ma vaataks omale ilusa ja rikka mehe. Mu poiss pole just mis teab jõukas (19a) aga ma ei armunud ju tema rahasse? Vaid ikka temasse...tahan temajuures öösiti olla (Olen teadlik igasugustest ohtudest ja võimalustest jne.) Aga pean vanematele valetama, et olen sõbrannapool, sest muidu nad ei laseks mind sinna. Nüüd ei luba mu ema mind väljagi kodust ja väidab, et ma ei mõista koju tulla. Pean teda tunde enne paluma ja anuma et saaks väljagi minna, sõbrannasid ja kutti näha Ja seda nädalavahetustel (nädalakeskel ei ole koolikõrvalt, trenni jms. aega). Pole aimugi mida teha. Ähvardab mind koguaeg politseiga ja et ma olen 38h kadunud olnud jne. (Õhtul läksin kuti juurde teiste sõpradega, oli plaan koju minna aga siis plaanid muutusid ja saatsin sõnumi vanematele et jään ööseks, nagu kõik teised sõbrannad, hommikul magasin umbes kolmeni, ärkasin rahulikult, sõime ja vaatasime veidi telekat, vanemad saatsid sõnumi et kus olen. Saatsin vastu et varsti tulen ja kell oli juba viis/kuus. Ja siis hakkas pihta et kutsun politsei kui kohe koju ei tule jne.) Nagu ma andsin teada neile ju? Ja pealegi ei taha ma kodus olla. Vanemad karjuvad koguaeg, magada ei lasta kuna kõik karjuvad, vanemad karjuvad väiksemate õdede/vendade peale. Kunagi ei tea millal karatakse tuppa sisse ja hakatakse ka minupeale karjuma,sõimama, vahel tuleb ema kallale ja peksab, tirib juustest, näpistab kui talle vastu hakata või modagi valesti teha. Ma kardan kodus olla, see häirib mind, ma tahaks olla oma poisi juures kus tunnen ennast turvaliselt,seal on hea vaikne ja rahulik, väga, väga hea olla.. mida ma teen??

Re:

#16
iiah kirjutas:Ma ei saa aru, miks teie vanemad teid ei mõista. :? Minu ema näiteks lubab mind kuhuiganes, kui ma tahan ja majanduslik olukord lubab. Ta küll väga väga armastab ja ikka küsib kuhu ja kellega ma lähen ja kunas tulen aga probleemi, sellest, et ma välja lähen, küll kunagi pole.
Ja mu vend, kes on alles 14 võib ka suhteliselt palju väljas käia. Talle siiski ema ikka vahel paneb piire aga no lähtudes seadusest jne(kell 11 peab kodus olema alla 16 aastane).
Äkki olete te teinud midagi, mis võiks teie vanemate usaldust teie vastu õõnestada? Või olete vähe oma vanemaid oma ellu ja tegemistesse pühendanud? Näiteks kutsuge oma sõbrad külla, kui ema-isa on kodus. Rääkige neile, mis te väljas teete v kus käite jne. Jutustage alati, mis tegite, vabatahtlikult. Ilma nende küsimiseta. Äkki see parandab asja..
Ma olen ka pättusi ikka teind ja nt emmele purjakil vahele jäänud aga ema aind naeris selle üle. Ta usaldab mind 100%. Püüdke ka kuidagi see välja teenida. See raudselt aitab !

Edu! :)


Jah ja tead..kui mina vahele jäin purjuspeaga siis pidin 1 kuu suvest istuma oma tagatoas üksi... oleneb ikka vanemast eksole..
Vasta

Mine “Psühholoogiline vägivald vanemate poolt”