#2
Jah on küll :)
Vähemalt mingil tasandil.
Inimene suudab enda mõtetega endale nii palju haiget teha ja endale nii palju survet avaldada, et võib lõpuks selle all murduda.
Ükskõik, mis teil ka südamel ei oleks.
Ärge pidage seda liiga tähtsaks.
Vähe on asju, mis kauaks tähtsaks jäävad.
Kõik möödub.
Kõik asendub millegi uuega!

Re: Psühholoogiline vägivald enese poolt.

#20
mul sama asi ma kogu aeg iga pisikese vea eest(mida teised tähele ka ei paneks) karistan end mõtetes.Mõtlen kogu aeg ,et küll ma olen paks ja kole.Tegelikult ise ka seda ei usu ja kui hakkan mõtlema ,et olen ilus ja peenike laidab need mõtted mu miinustes enesehinnang.Ma Ma ei tea kuidas ennast teistmoodi mõtlema panna.Tegelikult tahaks küll teist moodi mõelda(no mitte küll ülikõrget enesehinnangut vaid normaalset). :|

Re: Psühholoogiline vägivald enese poolt.

#23
Külaline kirjutas:Minul sama asi, enesehinnang on miinustes.
Koguaeg halvustan end, et olen paks, kole, jms . :(
Aga seda on väga raske tõsta ju :S
Seda on väga kerge tõsta. Tuleb lihtsalt mõelda, et paks laps on ilus laps,
minust on veel paksemaid ja pealegi on paksus tühiasi teiste omaduste kõrval.
Ise sain naerda ühe paksukese pruudi pulmas kui kolm kõhna pruudi sõbrannat nutsid nurgas :
"Tema sai mehele, meie oleme poole kõhnemad aga ei saa kuidagi!" Loomulikult nad ei saa
mehele sest neil on halb iseloom. Ise na seda muidugi ei usu.
Vasta

Mine “Psühholoogiline vägivald eakaaslaste poolt”