koolikiusamine

#1
Ma olen alati mõelnud et koolikiusamise all kannatavaid inimesi tuleks aidata ja neile toeks olla. Vaadata enda ümber ja aidata. Koolikiusamisest nii palju et kõige hullem on psühholoogiline vägivald jätab igaveseks haavad inimese hinge. Ma kutsun kõiki inimesi üles rääkima oma murest ja hakkama koos koolikiusamise vastu. kallid inimesed rääkige oma murest koos leiame lahenduse

Re: koolikiusamine

#2
Hea külaline

Aitäh hea üleskutse eest.
Kuid ehk alustad ise. Kas Sinul on kokkupuudet koolikiusamisega? Kuidas Sinu kogemuses probleem lahenduse sai?
Millest selline teemaarendus?
“It's what you've done with your time, how you've chosen to spend your days, and whom you've touched this year. That, to me, is the greatest measure of success.”
― R.J. Palacio, Wonder

Re: koolikiusamine

#3
Olen olnud koolikiusamise ohver. Mina tean mis tunne ja tean mis tunne see on. Koostöös sotsiaalpedagoogi, klassijuhataja ja minu vanematega sai probleem lahenduse. Minu üleskutse sellest et, julgustada kiusatavaid oma murest rääkima. Julgustada õpetajaid ja klassikaaslasi reageerima ja probleemile lahendust otsima.

Re: koolikiusamine

#4
Tere
mina vahetasin neljandas klassis kooli,kohe hakkas vaimne kiusamine, tegime sellele lõpu.Viiendas ja kuuendas oli kõik rahulik,mul oli isegi sõpru!Seitsmendas algas omamoodi kiusamine.Keegi ei rääkinud minuga,mind nagu ei olnud olemas.kui ise kellegi seltskonda minna soovin,tehakse mind lolliks.Must räägitakse taga minu kõrval ja nad irvitavad mu üle.Koolis on pidevalt tunne et tahaks nutta.

Re: koolikiusamine

#5
koolikiusamine kirjutas:Olen olnud koolikiusamise ohver. Mina tean mis tunne ja tean mis tunne see on. Koostöös sotsiaalpedagoogi, klassijuhataja ja minu vanematega sai probleem lahenduse. Minu üleskutse sellest et, julgustada kiusatavaid oma murest rääkima. Julgustada õpetajaid ja klassikaaslasi reageerima ja probleemile lahendust otsima.
Mis Sa oma kogemuse najal muidu ütleks, et mis see esimene samm oli, et asi lahenduse poole liikuma hakkas?
Millest see kõik alguse sai? Kellele Sa kõige esimesena rääkisid?
“It's what you've done with your time, how you've chosen to spend your days, and whom you've touched this year. That, to me, is the greatest measure of success.”
― R.J. Palacio, Wonder

Re: koolikiusamine

#6
Tere!
Kolm aastat tagasi vahetasin kooli. Eelmises koolis oli klassis õpilasi 8 pooled poisid, pooled tüdrukud. Asi algas siis sellest et kui käisin lasteaias siis olin ma kõigi teistega sõbrad aga nemad omavahel ei olnud ja siis tegin ma neid kõiki omavahel sõpradeks, see oligi saatuslik viga. Nad said väga headeks sõpradeks. Lasteaia lõpp ja kooli algus oli veel talutav aga varst läks väga hulluks see asi.. Üks paljudest näidetest: kõik tüdrukud pidid koos tegema plakati loodusest. Mõtlesin et joonistan siis ülesse nurka ühe lille (olin ainuke kes joonistada oskas)harilikuga joonistasin imeilusa lille, aga siis pani üks tüdrukutest oma pinali sinna lille ette et ma lille ei näeks ja lihtsalt kustutas selle ÄRA!!!!!!!! Ma sain täiega vihaseks aga välja seda ei näidanud. Võtsin siis värvipliiatsid ja vildikad välja ja joonistasin sinna liblika siis üks neist ütles :"las see jääb see on suht ilus." Ma tean et see oli ka sellepärast et seda lihtsalt polnud võimalik kustutada. Ja siis kunagi oli meil keka ning 2 tüdrukut ei tahtnud kolmandaga suhelda ja ta tuli siis minu juurde kurtma ja nutma. Ma ütlesin talle et mul on see nii juba aastaid, aga ega ta di mõikand midagi. Järgmisel päeval olid nad jälle koos ja ma üksi. Nii kurb oli lihtsalt, nutsin iga päev ja rääkisin sellest emale ka koguaeg. No ja sijs sai siiber ja rääkisin õpetajale, see lihtsalt ütles neile et nad nii ei teeks ja kõik. Ema käis ka koolis aga õpetajad ei teinud midagi ..võib-olla sellepärast et üks oli heade hinnetega :/ Mul nagu väike trauma lapsepõlvest ja praegugi raske sõpradega läbi saada, ka vennaga. Nüüd olen juba 3/4 aastat teises koolis käinud. Vahepeal u. kaks aastat oli mul hea sõber aga nüüd see pööras ka ikka täielikult ära. Nüüd sõpradeta :( nii kurb ikka vahest ja kui ma saaks siis läheksin ajast tagasi ja ütleks või teeks neile midagi, et nad sellest aru saaks mida nad mulle tegid.

Re: koolikiusamine

#7
Esimeses klassis näitasin ennast nõrgana, nutsin. Inimesed valivad alati nõrgeima ja hakkavad teda kiusama. Saad aru? Kui valikus on kooli tugevaim tüdruk kes ei näita ühtegi nõrksut välja ja väike hädine tüdruk kes nutab sii valitakse iga kell see teine. Teises klassis sa arvad, et on normaalne, et nad sind norivad. Ja sa arvad, et on normaalne nutta. Sa arvad, et on normaalne olla kurb selle pärast, näidata välja oma tundeid. Ja sa isegi ei saa aru, et see on norimine, vaimne vägivald, sa oled kaheksa. Kolmas ja neljas klass... ma ei mäleta. Ma olen enamuse oma varasemast lapsepõlve lihtsalt ära blokkinud.
Viiendas klassis oli rahulik. Nad küll naersid aga ma ei teinud sellest välja.
Kuues algas hästi. Ja sealt algas see osa, mida ma mäletan. Igat detaili mäletan. Sõimasid, solvasid, peksid. Valetasid, reetsid, seadsid lõkse. Naersid, vältisid, kiusasid.

Teises klassis sa ei mõista, et sõnad võivad haiget teha. Et see võib kuidagi mõjutada inimest. Sest sa oled liiga noor, liiga loll taipamaks. Liiga eluvõõras. Mida vanemaks sa saad seda enam sa mõistad, sulle jõuab kohale, et see mõjutab teist. Sellel hetkel sa mõistad, et see on vale. Või siis ei mõista. Vahet pole kumb, sa jätkad siiski oma tegevust. Sest nii võimas on tunda, et keegi sõltub sinust, et sa mõjutad kedagi. Pealegi oled sa juba harjunud norima, harjunud halvasti ütlema. See on sinu jaoks juba osake su elust. Olla liider, olla kuningas, olla kiusaja.
"My heart is just too dark to care,
I Can't destroy what isn't there"

Re: koolikiusamine

#8
Minuga on hoopis nii, et mina kannatan kui mind kiusatakse ja solvatakse. see häirib väga. Aga ma ise, olen veel hullem, olen kellelegi armastatud sõbrale nii palju halba teinud, sest teised nö halvad sõbrad õhutasid tagant. Nüüd see inimene, kes kannatas minu pärast, on mu parim sõber, kes mul on.
kahetsen väga, et olen midagi sellist teinud ja igapäev üritan seda heastada, rõõmustades seda inimest, kellele olen haiget teinud komplimentidega.
ma armastan teda nii väga (sõbra mõttes). Ma ei tea, mida temata teeksin, ag olen elu lõpuni õnnelik, et ta mulle andestas. aga mina ei andesta endale veel niipea, ja unustada on seda võimatu, sest selle halva sündmusega on mul kaasas arm. lõikusin end selle pärast. Sed on võimatu varjata ja miks peakski
Olen ennast ise karistanud juba

Re: koolikiusamine

#14
Annukene kirjutas:Ma olen koolikiusamise ohver kuna mind narritakse ja kui ma midagi valesti teen siis klassikaaslased karjuvad. MIDA TEHA??????? Ma olen nii õnnetu ja see kestab juba teist aastat. Ma olen ise 6.klass
Kas sa oled rääkinud klassijuhatajaga ja koolipsühholoogiga? Kui nemad sind aidata ei oska või ei taha, soovitan võimalusel hoopis kooli vahetada ehk puhtalt lehelt alustada, enne kui oma psüühika päris ära lased rikkuda sel kiusamisel ja arvama, et oledki kiusamises ise süüdi (ei ole!). Ja tõepoolest, võid ka siin foorumis erinevate inimestega suhelda, eks siit ole ka päris paljud selle kiusatava olemise perioodi kunagi läbi teinud ja saavad kas oma kogemusi jagada või lihtsalt toeks olla. Edu, loodan, et leiad lahenduse!
Vasta

Mine “Psühholoogiline vägivald eakaaslaste poolt”