Kas teid koolis kiusati?

Jah. Sageli.
Hääli kokku: 109 (46%)
Jah. Aga mitte eriti.
Hääli kokku: 72 (31%)
Ei.
Hääli kokku: 54 (23%)
Hääli kokku: 235

Re: öelge mida teha kui koolis kiusatakse

#51
Ma tean mida sa tunned.
Minagi olin enda ajal suhteliselt tüse poiss.
Millest ma sain lahti trenni tehes ja dieeti pidades.
Kui sind kiusatakse või nritakse millegi mu puhul.
Soovitan pöörduda Klassijuhataja,Õpetaja,Direktori,Kooli psühhiaatri poole.
Ma olen kindel et keegi neist aitab sind.
Kui ei aita,siis sa pead andma asjale ametliku käigu.
Ehk saage aru kiusamine(sh.Peksmine ja muu selline on vägivald ja karistatav!)
Edu sulle.

Re: öelge mida teha kui koolis kiusatakse

#54
mind kiusatakse sageli, kuna teised on kadedad millegi peale, või kiusavad poisid, aga noh ega see mind eriti ei häiri ka, mul on head sõbrad ja mul ple midagi viga, mõndadel lihtsalt erivajadused.
ma tavaliselt kas ei tee välja või ütlen midagi nii sarkastilist, et kiusaja lihtsalt jääb vait.
Tunne end nagu kodus , korista mu tuba ära ! ; dd
sinuga välja ? ei kunagi . kas ei kunagi sobib ? .

Re: öelge mida teha kui koolis kiusatakse

#55
hea on öelda, et ära tee välja, mölise vastu, ole tugev jne.
nüüd tagantjärgi mõeldes tean, et need oleksid ka ainukesed võimalused olnud. kahjuks ei tule sellised asjad sellises olukorras pähegi. pidev hirm, kurbus, alandus, isegi häbi = 0 enesekindlust, kaob igasugune suutlus vastu hakata.:( Kui teil on sõpru, siis on kindlasti lihtsam. mul polnud sel ajal ühtegi. need kes olid, need jätsid. olin sel ajal nii nõrk, kartsin pmst kõikjal käia. ei suutnud pisaraid tagasi hoida, mitte kusagil. nüüd tagasi vaadates, tean, mis tegema oleksin pidanud, aga nii noorelt, hirmununa, tahtsin lihtsalt eemale saada, ei tulnud mõttesegi mida teha. ma ei olnud paks, mul polnud midagi viga, pigem teistest ikka igati üle, aga olin lihtsalt haavatav, mitte kõige aktiivsem suhtleja jne. Soovitused: ärge makske kätte, olge alati sõbralikud (aga ärge minge õnge, ärge laske endale kedagi liiga lähedale, kes on haiget teinud), ärge näidake oma tundeid välja, ärge tehke välja! Tundub võimatu, kasutu, aga see on ainuke tee, ausalt. ajapikku läheb üle.
lohutuseks, kui saate vanemaks, see kaob. kasvate selle läbi tugevamaks. mina igatahes kasvasin. selliseid asju on veel ette tulnud, muidugi mitte nii jõhkral moel, aga enam ei mõjuta see mind üldse. kiusajates on probleem mitte kiusatavates. =)

Re: hakka inimeseks

#56
karu kirjutas:Kui koolis kiusatakse, siis on probleem rohkem endas, mitte kiusajates.
Kõigepealt tuleb hakata normaalselt käituma ja küll siis ka teised hakkavad sinuga normaalselt käituma.
Mida tähendab , et tuleks hakata ise normaalselt käituma ? Et hakkan ülbama , nagu teisedki sellised ?
Mina olen kah üks neist , keda kiusatakse ja see tunne on ikka vägaväga nõme :oops: . Kiusajatel pole vahet , et keda nad kiusavad . Kui nad seda tahavad teha siis nad leiavad ükskõik millise ettekäände .

Re: öelge mida teha kui koolis kiusatakse

#57
Kiusajad leiavad tõesti alati põhjuse. Miks mind kiusati: spordiala, mida harrastasin, muusika, mida kuulasin, riided, mida kandsin, kuidas ma rääkisin jne jne.

Ignoreerimine? Ei aidanud. Vastu sõimamine? Ei aidanud? Füüsiliselt kallale ei läinud. Kes mu asju näppisid, nendest mõned said küll laksu vastu kätt või küünejäljed käsivarrele.

Viimasele: pea lihtsalt vastu. Ma vahetasin lõpuks kooli ja uues koolis polnud kiusamine enam mingiks probleemiks. Tänaval muidugi need tropid vahepeal armastasid end veel välja elada. Aga eks see kõik tuleb neile ringiga tagasi.

Re: öelge mida teha kui koolis kiusatakse

#59
Räägin oma kogemuse.

Mind kiusati koolis. Vähemalt mul on selline tunne, et mind kiusati, sest teistmoodi neid kuulujutte ja ignoreerimist ju seletada ei saa. See tampis mu nii maatasa, et mind polnud peaagu olemaski. Ma läksin iga päev kooli mõeldes, et mis nüüd juhtuma hakkab. Ma ei nutnud küll kunagi ega olnud isegi kurb selle pärast, oli selline tunne, et see on normaalne ja et olen selle mingil moel ära teeninud. Nüüd ma tean, et ei olnud. Mitte keegi ei teeni seda välja.
Algklassides minuga lihtsalt ei räägitud. See polnudki kõige hullem. Natuke naerdi, et ma käin riides nagu vanainimene, sest mu riided olid tihtipeale kasutatud ja mitte kõige plikalikumad. Mulle ei meeldinud roosa värv.
Viiendas-kuuendas klassis usaldasin ühele tüdrukule, keda pidasin oma sõbrannaks, et mulle meeldivad vist poiste kõrval tüdrukud ka. Jah, ma olen ise tüdruk. Ju ma vist aimasin, et sellest mingi jama tuleb, aga sellist tormi poleks ma julgenud isegi unes ette näha. See oli kohutav. Kogu kool hõikus mulle järele, et "lesbi, lesbi!", mu väheste sõprade kallale hakati ka... nii et ühel päeval ma läksin lihtsalt õpetaja juurde jutuga, et mind kiusatakse ja et ma enam ei jõua. Õpetaja küsis siis, millest see asi alguse sai, ja ma vist rääkisin talle. Sellega sain asja mõneks nädalaks maha rahustatud - seni, kuni nad uue teema leidsid.
Seitsmendas-kaheksandas klassis leidsin endale paar sõpra ja hakkasin teadlikult kõigist teistest eemale hoidma. Nemad ei tahtnud mind. Mitte keegi ei tahtnud mind vist. Isegi ma ise ei tahtnud ennast. Kodus ei rääkinud ma ikka veel sõnagi, häbi oli. Oleksin pidanud rääkima. Kui keegi seda teksti praegu loeb ja teda koolis või trennis või kus iganes kiusatakse - rääkige. See pole kaebamine. Lihtsalt laske täiskasvanutel need asjad ära lahendada, laske oma mahatambitud enesehinnanguga ennast kellegil kaitsta.
Siis vahetasin kooli. Uues koolis mind enam ei kiusatud.

Paar aastat läks mööda. Mõnikord ma vaatan Facebookis oma vanade klassikaaslaste vanu pilte mõne aasta tagant kerge vihkamisega. Needsamad näod. Eelmisel suvel olin bussis ja kuulsin selja tagant ühe oma vana klassivenna häält. See tunne, mis mind valdas, oli kohutav. Kõik see hirm ja häbi ja alandus.
Keegi ütles mulle kunagi, et kui sa omadega metsas oled, siis mõtle kõigepealt välja, mida sa tunned. Nüüd ma tean, mida tunnen. Ma olen väga-väga vihane. Ma ei teeninud seda, see ei olnud minu süü, et mind kiusati. Need idioodid oma lapsemõistusega ei saanud ilmselt arugi, mida nad teevad. Ma ei usu, et need kaheksa kuni neljateistaastased sellest aru said. Nad ilmselt isegi ei mõtle sellest kunagi. Sest nende arust on okei inimesi kiusata, neid norida, nende elu võimalikult õnnetuks teha.

Kiusamine ei ole mitte kunagi kiusati enda süü. Sina ei ole süüdi, et sulle meeldivad teistusugsed asjad, et sul on prillid või breketid, et sa tahaksid pigem olla poiss kui tüdruk. Sina ei ole süüdi, et sa oled vaikne. Sina ei pea nende asjade pärast häbi tundma, nemad peaksid.

Re:

#62
kakkybabenasa kirjutas::P ma ütlen vaheta seni kaua kooli kuni enam ütegi kiusajat pole ja kus on nagu veidi täiskasvanlikumad kui meie pubed...
Ma lihtsalt ütlen nõuandeks, et kooli vahetamine liiga tihti pole hea. Kaua sa jaksad kolida ja kooli ikka vahetada? Ütlen ka vihjeks, et kiusajaid leidub IGAS KOOLIS. Absoluutselt igaühes. Nendest pole pääsu, nad on igal pool.

Re: öelge mida teha kui koolis kiusatakse

#64
Mental kirjutas: Kiusamine ei ole mitte kunagi kiusati enda süü. Sina ei ole süüdi, et sulle meeldivad teistusugsed asjad, et sul on prillid või breketid, et sa tahaksid pigem olla poiss kui tüdruk. Sina ei ole süüdi, et sa oled vaikne. Sina ei pea nende asjade pärast häbi tundma, nemad peaksid.
ilus
muru

Have you ever walked into what seemed
to be somebody else's dream?


http://reaalnehipiman.blogspot.com

Re: öelge mida teha kui koolis kiusatakse

#65
Mina olen poiss ja mingi grupp poisse meie klassist norib kogu aeg. Neile ei saa mingil moel vastu. Nad ei kuula mis mul neile on öelda ja siis kui ma neid lüüa prooviks läheks ma koju siniste silmadega. Kui mul midagi valesti (ehk panen faili) siis nad naeravad ja hakkavad seepärast norima. Meie klassi lollim (sorry aga nii on) mingi mölab kogu aeg. Ta oli varem nagu sõber aga nüüd on mul terves klassis vaid üks sõber ning seegi mu pinginaaber. Kui üks tüüp puudub siis pole mingit norimist isegi kui ta korra ära läheb aga nii kui ta kohal on läheb jälle lahti. Tahaks sellest lahti saada mida ma tegema peaks?
Vasta

Mine “Psühholoogiline vägivald eakaaslaste poolt”