Re: Veidrad hirmud

#51
KAIDIKE005 kirjutas:
Maarika kirjutas:ahjaa, tahtsin veel lisada, et mul on tohutu lavahirm , lausa foobia.
Ma ei suuda kuskil teiste ees esineda ega suurele rahvale rääkida midagi. Klassi eeski on hirm esineda.
Hakkan higistama, käed värisevad, hääk väriseb, jube !
Ükskord hakkasin peaaegu nutma enne esinemist, pisarad olid juba silmas.
Tahaks sellest lahti saada ..
Mina seevastu naudin laval olemist ja esinemist :D
Mina ise kartsin ka sinna maani kui hakkasin näiteringis käima :) sain sealt tohutu julguse ;)
vedas siis, kahjuks pole võiamlust näiteringis osalemiseks :D
Life is like a book.

Re: Veidrad hirmud

#53
Kardan putukaid, see on tavaline, AGA ma kardan ahelreaktsioonina loodust ja taimi. Sesmõttes, et kui on toataim ja ma tean, et tal ei ole putukaid kuskil lehtede vahel peidus, siis ma lihtsalt umbusaldan taime vaikset ja vaga välimust, aga väljas ma nt ei julge paljajalu muru pealegi astuda, kuna kardan, et seal võib putukaid olla või ma astun millegi otsa/sisse...ma mõtlen millegi imeliku.
Ja põõsad on kõige hullemad(need tihedad ikka).

Uhh, ma arvan, et ma olen ilmselt looduses lootusetu XD. Ei tuleks tõenäoliselt toime, kuna ma kardan taimi selle pärast, et putukatele nende otsas meeldib...
Kui ma putukat näen, olgu see siis liblikas või mesilane, ei peagi olema mingi laulusääsk, siis ma ei hakka karjuma vaid tardun paigale ja ma ei saa sellele lähemale minna kui 1 meeter, justkui oleks mingi barjäär ees. Tappa ei julge ja klaasi ja alustassiga ka juurde ei lähe. Kärbseid ma ei karda...ega tavalisi väikesi sääski.
Ahjaa. Lepatriinusid kardan ka nüüd. Ilmselt on see pikaajalise linnasviibimise tulemus.

Re: Veidrad hirmud

#54
Mina juhuslikult kardan seda, et keegi ehmatab mind ootamatult . Ma nii kardan ehmatada, ei tea miks .
Siis kardan ma haiget saada, näiteks kukkudes või varvast ära lüües. Kui näiteks ema palub tikreid korjata, siis mina muidugi väldin seda täie rauaga, sest kardan näiteks okastega haiget saada . Kui keegi mängib palli, kardan samamoodi palliga pihta saada või näiteks lihtsalt joostes komistada .
Ja minu kõige suuurem hirm, mis muidugi pole nii eriline, on pimeduse kartus . Kui tänaval tuled põlevad, siis ma ei karda . Aga kardan kottpimedas kuskile kõndida, isegi teistega .

Re: Veidrad hirmud

#57
ma olen mingiks äbarikuks jäänud, varem oli kõik risti-vastupidi, nüüd kui pean kuskile vanasse mahajäetud majja minema, kardan, et see kukub kokku või midagi muud juhtub. varem oli nii, et mingi maja maha lammutatud või mitukümmend aastat seisnud hoone, jump in ja fun. nüüd olen mingi hädapätakas. täiega vihkan seda enda juures.
samas ma parem ei räägi sellest kuidas ma pelgan teiste inimeste ees tähelepanu keskpunktis olemist. kutsutakse klassi ette, siis mina lihtsalt keeldun. mul on suva, et tunnitöö tuleb 2 või X, aga ma ei suuda. istun edasi. see asi on mul algklassist peale olnud, klassi ees ma ei suuda. kuid enne esimest klassi olin ma selline, kes ronis tänaval kuskile kõrgemale, peaasi, et oleks kõrgem (nagu lava), trepp või midagi ja siis hakkasin laulma :D ema ütles, et kõik plaksutasid või naeratasid või hoopis naersid südamlikult. minul oli lõbus ja mulle meeldis... tundmatute ees võis, aga oma klassi ees ei või juttugi siis lugeda no. aga enam ma väga kuskile trepi peale laulma või tantsima ei läheks :D

Re: Veidrad hirmud

#59
Mul on foobia kõikide vanemate meeste vastu , kui ma tulen öösel koju ja näen mõnda mu süda hakkab 10 korda kiiremini käima ja peast jooksevad läbi mõtted , et nüüd ta vägistab mind ära .. ma ei tea miks .. Ja isegi valges ma kardan üksi käia metsades ja kohtades .. pidev mõte , et keegi tapab , vägistav või röövib mind .

Kardan üleüldse pimedust .. isegi endatoas vahepeal telefoniga valgustan toa üle :D

Re: Veidrad hirmud

#66
Heh, mul on ainult 1 tõsine hirm. Koibikud. Püha jumal, ma ei tea miks aga ma kardan neid kui tuld. Ma isegi ei suuda neid vaadata, isegi nende pilti. Tean et nad ei tee mulle mitte midagi...kuid ikkagi. Maal on nii, kui august kätte jõuab saadan ma enda väikse õe wc'se kontrollima ega seal koibikuid ei ole.
Ma mäletan, et läksin wc'se, ise vaadates ega seal koibikuid sees ei ole(polnud vaja õde saata, ta just käis kontrollimas)...AND SUDDENLY A MOTHERFUKKEN A BIG ASS DADDYTALLLEGS APPEARED. DADDY TALL LEGS USES STARE, IT'S SUPER EFFECTIVE. Ma miudugi jooksin sealt välja ja värisesin nagu ma ei tea mis asi.
Teine hirm...pole just hirm aga ei meeldi on see, kui inimesed laialt naeratavad . Üks lugu on ka sellega, olin /cgl'is ja vaatasin ühte teemat kus oli pildid cosplayeritest kes teevad idiootseid nägusid. Sattusin ühe pildi peale kus tüdruk istus väljas maas, mingi teki peal vist ja nägu oli tal selline, et ta tahaks minu silmamunad ära süüa ja mu peaga jalgpalli mängida. See naeratus oli lihtsalt nii lai ja õudne et ma värisesin terve järgmise päeva ja vaatasin enda selja taha, ega seal toda tüdrukut ei ole.

Re: Veidrad hirmud

#75
Nsm. kirjutas:Ma kardan liftiga sõita ;S Siis julgen kui võõras(d) on ka liftis. Muidu eelistan ma igat pidi treppe. Tervisele hea :D
ma kardan ka, sellest ajast peale, kui ma väiksena kogematta üksi lifti jäin ja ma ei osanud seal midagi teha. Praegu liftiga sõites on alati hirm, et äkki jääb see seisma...

Re: Veidrad hirmud

#77
Kardan istuda bussis akna all.
Kui keegi kõrvale istub, siis ongi nii, et "appi, ma ei saa enam kunagi välja"
Sees hakkab kripeldama, ärevus tuleb peale, hakkan ringi vahtima, ebamugav on olla. Reaalne hirm on sees. Siis hakkan mõtlema kuidas ma küll läbi saan, kui vaja minna. Kas pressin kuskilt läbi või virutan või lükkan istmelt maha... ja see ei ole naljakas. See on väga hirmus ja ebameeldiv.

Re: Veidrad hirmud

#78
psühhopaat- kirjutas:Kardan istuda bussis akna all.
Kui keegi kõrvale istub, siis ongi nii, et "appi, ma ei saa enam kunagi välja"
Sees hakkab kripeldama, ärevus tuleb peale, hakkan ringi vahtima, ebamugav on olla. Reaalne hirm on sees. Siis hakkan mõtlema kuidas ma küll läbi saan, kui vaja minna. Kas pressin kuskilt läbi või virutan või lükkan istmelt maha... ja see ei ole naljakas. See on väga hirmus ja ebameeldiv.
Ütled: ''Ma lähen siin maha''. Kui ei minda eest ära siis lükkad istmelt maha ja astud näkku.

Re: Veidrad hirmud

#79
mul ka kergelt see viimane foobia, sest aeg-ajalt on ikka juhtunud, et mingi purjus inimene istub kõrvale vms, ükskord hakkas juba mulle peale vajuma, sest nii täis oli, hoidsin käsi ees, siis vajus ära teisele poole ja vahekäiku maha, siis just pidingi maha minema ja saingi mööda ka. mingi laps oli tal ka kaasas, kes siis ilmselt appi läks selle peale, selles mõttes ma nõmedalt ei käitunud, et teine kukub ja ma lähen ära.

Re: Veidrad hirmud

#80
Mul on ka see totakas hirm, et kardan istuda bussis akna poolel.. mul on üks halb mälestus sellega, seega üritangi alati nii teha, et lähen bussile ja kui on üksikud kohad, istun alati aknaäärest eemale :D Isegi siis, kui buss on täiesti täis, ma topin oma kotid ja muud värgid aknapoolsele istmele ja ei kavatsegi end liigutada, et seisvat inimest istuma lasta. Ennasttäis värk, aga no nii on lihtsalt.. selleks peab siis eriti mõjuv põhjus olema, kui istun aknapoolele ja keegi teine mu kõrval peab olema.
Do what u love & f'ck the rest

Re: Veidrad hirmud

#81
ma lahendan seda nii, et ei istugi ühistranspordis, vaid seisan... istun mõnikord ainult siis, kui minuga on keegi kaasas, siis saab kõrvuti istuda. üksinda olles ei istu ma kunagi, võib-olla ainult siis kui masin on väga tühi. üks kord olin ainuke seisja bussis, siis oli küll natuke imelik olla, et kõik vaatavad mis j0bu see on.. kui ma istun, siis mul on alati tunne et mind vaadatakse kui ebaviisakat ja laiska j0bu.

Re: Veidrad hirmud

#86
mul on palju foobiaid ja komplekse juba väiksest peale. Veidraim on kohutav hirm turvaväravate ees, need mis poodides on. See tekkis, kui müüja jättis kilekoti läbi laskmata väravad igalpool karjuma hakkasid. Praegu tekib hirm juba kui ma mõtlen, et ma pean neist läbi minema.

Re: Veidrad hirmud

#89
Ma lihtsalt väga kardan järvesid/jõgesid/tiike jne mille põhja ma ei näe ja mis läbi ei paista, käin teistega ujumas seal siis lihtsalt ujun väikse ringi ja paaniliselt kalda poole tagasi, kui põhja näen ja ilus liivane siis pole midagi. ma kardan süstlaid ka, igakord kui koolis oli süstiminesiis ma täiega nutsin ja jooksin arstil eest ära, mis siis et ma 14 olin aga ma reaalselt kartsin/kardan seda :S

Re: Veidrad hirmud

#92
Mina kardan tulekahjusid ja putukaid, lisaks ka veekogusid/basseine mis on sügavamad kui 2 meetrit. Ma ei tea kui veidrad need just on, aga tihti vaatavad inimesed mind kummalise pilguga sellepärast.
To me, love is about being able to see light inside of the person who knows nothing but darkness.

Re: Veidrad hirmud

#99
mul on ka hirm ämblikute vastu. ma tean, et nad on väiksed ja ohutud, aga kui ma ämblikut näen siis pärast selline tunne nagu neid oleks mu keha mingi sada. Kardan neid kuna , maal mulle lendasid ükskord mitu ämblikut korraga näkku ja siblisid juustesse ja siis pärast ei saanud neid kätte..

Ja midagi ebatavalist ka- ma kardan seda kui autos turvavöö on minu ümber ja siis see endam ei liigu edasi- tagasi... tekib selline kerge klaustrofoobia. :s
Vasta

Mine “Hirmud”