Emetophobia

#1
Hei.

Emetofoobia ehk hirm oksendamise ees. Mul on see olnud liiga kaua ja see tõsiselt häirib mu elu. Ma ei tea mida teha.
Mind pani kirjutama siia see, et ma pean minema väiksele pere sisesele paadi tripile. Selline 2-3 päeva Turu saarte ümber. Ja mida lähemale see kuupäev tuleb seda suurem hirm minus tekib. Minu peas kerkivad need küsimused, et Aga kui merel on lained? Aga mis siis saab kui sul spdapahaks läheb? Aga mis siis saab kui sa merehaigeks jääd? S*it aga mis siis saab kui teised merehaigeks jäävad? Ja läbi nende küsimuste tekib minus juba praegu see ebameeldiv tunne kõhus, halb hakkab, süda taob, külm higi. Tahaks nutta, sest ma ei tea kuidas seda kontrolli all hoida. Ma tean, et foobia on nagu sinu alateadvus tegemas sääsest elevanti, aga god damn. Ma tahan väga minna, sest see oleks super äge, pole varem niimoodi paadiga reisinudki, aga nii suur hirm on, et ma ei saa hakkama sellega ja olen ainult ärevuses ning ei suuda nautida seda reisi.
Oskab keegi soovitada näiteks mõnd psühholoogi Tartus või abigruppi või ükskõik mida, mis aitaks mul sellest hirmust üle saada?

Päikest!

Re: Emetophobia

#2
Tabletid merehaiguse vastu on täitsa olemas. Ja tasub ingverit ka närida.
Väga vähestele meeldib oksendamine niiet sa pole kuigi eriline. Olen ka paaniliselt kartnud roopimist, aga at some point pead lihtsalt aru saama et enesetunne saab paremaks pärast, lihtsam on läbi pisarate ära teha. Keha teab, mis sulle parem on :)
Tähtis on palju vett juua enne ja pärast.
Merel ongi lained, usu v ära usu. Kui keegi teine merehaigeks jääb, siis sa pole ju kohustatud tal kätt hoidma, lihtsalt mine eemale? Hea on sellises olukorras tugevalt keskenduda millelegi muule, nt tuule puhumisele vms
Psühholoogile on ooteaeg ~2 kuud. Ja psühholoogi võtted ei pruugi ka kuigi efektiivsed olla, ise googeldada lahendusi probs kergem

Re: Emetophobia

#3
mine kusagile peldikupotti juurde aja näppid kurku ja oksenda ennast tühjaks ning sa saad aru kui mõttetu on lihtsalt sellist asja karta. reeglina kui iniemsed jäävad merehaigeks siis ongi see peas kinni nt sa mõtled et sa hakkad oksele ja oled merehaige laevas ning sul tekkibki iiveldus, seal paadis nt aeruta v6i lase enanst kellegil 'petada juhtima siis juhtides sa ei mõtle iiveldusele vaid sul on piisavalt suur koormus paadi juhtimisel
Macho💪👊🤜💣💥🤨😭 👈Sina

Re: Emetophobia

#4
Hmm. Mõlema teie jutus on iva, aga te vist ei saa aru reaalse foobia mõttest. See ei ole lihtsalt hirm oksendamise kui tegevuse ees vaid palju sügavam psühholoogiline probleem.
Ma polnud 12 aastat oksendanud, sest ma hoidsin seda maksimaalselt tagasi, kuigi mõni teine inimene oleks tõesti näpud kurku ajanud juba ammu, et mõnes situatsioonis enesetunnet parandada. Mitte kunagi oma elus ma ei lükka endale näppe kurku. Kui on elu ja surma küsimus siis on see viimane variant.
Tõesti, kellele meeldiks oksendamine eksole. Aga kas sul on silme ees kõik inimesed, keda sa oled kuulnud või näinud oksendamas nagu õudusunenägu? Kas su keha läheb krampi kui kuuled, et keegi ütleb et tal on halb olla? Kas sa hakkad nutma ja lähed paanikasse kui keegi oksendab?
Reisitabletid on olemas juba.

Re: Emetophobia

#5
Näppude kurku lükkamine on suht maun, eriti kui pole otsest vajadust.
Ma saan täitsa aru, et oksendamine on sulle vastuoluline. Said ju oma küsimustele, mida teatud olukordades teha, vastused. Tldr keskendu muudele asjadele.

A jah, afaik psühholoogi juurde jutule ei saa enamasti otse. Enne pead psühhiaatri juurde minema, kes siis edasi vaatab kas on vaja psühholoogi v ei. Seega raske soovitada kedagi, sest psühhiaater valdavalt ise määrab konkreetse psühholoogi.

Re: Emetophobia

#6
villanesokk kirjutas:
09 Juun 2019, 12:46
Näppude kurku lükkamine on suht maun, eriti kui pole otsest vajadust.
Ma saan täitsa aru, et oksendamine on sulle vastuoluline. Said ju oma küsimustele, mida teatud olukordades teha, vastused. Tldr keskendu muudele asjadele.

A jah, afaik psühholoogi juurde jutule ei saa enamasti otse. Enne pead psühhiaatri juurde minema, kes siis edasi vaatab kas on vaja psühholoogi v ei. Seega raske soovitada kedagi, sest psühhiaater valdavalt ise määrab konkreetse psühholoogi.
Sain oma vastused jaa. Tänud.

Re: Emetophobia

#8
Kui nüüd suvel psühholoogile minna tahad, siis tõenäoliselt on nende vastuvõtugraafikud hõredamad kui muidu, on ju puhkuste ajad jne, nii et arvan, et sa ei saa päris nii valida, et kes oleks nüüd parimatest parim ja nõutuim psühholoog, vaid pead valima nende hulgast, kelle juurde vabu aegu on. Võta lihtsalt esimene võimalik aeg ja räägi mure ära. Sa ei maininud oma vanust ja et kas nt kooli psühholoog oleks variant - sinna on ilmselt lihtsam pääseda. Edu!

Re: Emetophobia

#9
Igaks juhuks lisan, et iga psühholoog ei sobi kõigile ja kui eelmise postituse kohaselt mingi aeg panna ja kohale minna, siis võib väga hästi minna, aga võib olla ka ei ole palju abi. Igal juhul tasub mitu korda käia ja kui tunned, et see psühholoog sind aidata ei suuda, siis ära arva, et keegi ei suuda. Iga inimene on erinev, ja seega ka iga psühholoog on erinev. See, et üks ei oska mõnikord aidata, ei tähenda üldse nagu keegi ei oskaks. Peabki proovima, kuni leiad endale sobiva :)
Vasta

Mine “Hirmud”