Söömishäire

#1
Tere!


Ma ei tea mida enam teha mul on söömishäired olnud juba väga kaua. Ma näljutan ennast thiti ja siis järsku õgin ning tahan sellest toidust vabaneda kiirelt. Olen kasutanud lahtistavaid teesid, olen näppe kurku toppinud- ja mis kõige hullem mul ei ole selle üle enam kontrolli. Ning iga kord kui ma ma õgin järjekordselt ning vabanen toidust ma ka lõigun ennast.. Ma tõesti ei jaksa enam sellist elu jätkata.. Ma vajan abi, kuid kuidas ma peaksins sellest oma emale rääkima.? Ma ei suuda.. Mida ma tegema peaksin?

Ette tänades K.

Re: Söömishäire

#2
Emale võid anda lugeda sedasama teksti, mis sa siia oled kirjutanud. Mida sa tegema peaksid? Sa oled ühe väga suure sammu juba teinud - tunnistanud endale, et sul on probleem. Edasi oleks tõenäoliselt vaja pöörduda psühholoogi poole, kes vajadusel suunab edasi psühhiaatrile. Lähima psühholoogi võid leida enda koolist.

Re: Söömishäire

#4
Kui sa ei suuda rääkida. Siis kirjuta nt. Psühholoogile minnes võid sama teema kaasa võtta. Ta loeb need paar-kolm rida ära, saab üldpildile pihta ja loodetavasti suudab juba asja rohkem lahti harutada. Ja esimesel korral sa ei pea kogu oma hinge avama. Võid ka niimoodi psühholoogi juurde minna, et ütled lihtsalt, et sul on probleem aga sa ei julge veel rääkida.

Re: Söömishäire

#6
Mõistetav täiesti. Aga luba endale hetk kiitust ka - sa oled iseendale juba tunnistanud, et sul on probleem. Seda on keeruline teha. Kuidas sul internetis oleks psühholoogidega suhtlemisel?

Vaata nt: http://pk.ee/abipshholoognustamine (ma arvan, et kui sa kardad, siis sa ei pea sinna oma pärisnime panema. Pane nt initsiaalid)
Võid ka registreeruda http://www.lahendus.net/est/avaleht ja siis saad seal kirjutada nõustajatele, kelleks on minu meelest psüholoogiatudengid.
Vasta

Mine “Toitumine”