Kui toit valitseb elu!

#1
Kohutav. Näljaperioodid vahelduvad õgimisega.Hmm, laua peal on šokolaadi, võtan ühe tüki. Aga ega kaks tükki ju ka midagi hullu tee, või kolm. Ah suva söön pool tahvlit ära ja enam rohkem ei söö täna! Aga see maitseb ju nii hästi. Ja nkn ma poleks tohtinud seda üldse süüa. Nüüd pean terve ära sööma, sest päev on rikutud. Ja külmkapis on veel head paremat, ja mitte nii head, aga söök on söök. Söön ennast kurguauguni täis, ilma mingite emotsiooniteta, et lihtsalt õgida, kõike mis näpppu juhtub ja seda meeletutes kogustes. Pärast on paha olla. Raske tunne on kõhus ja kõht valutab. Kuid vaimne vastikus on veel suurem. Miks ma ometi pidin nii tegema? Mis kasu ma sellest sain nüüd? Ma vihkan ennast, ma olen läbikukkuja, ma nutan, vihastan enda peale, olen masenduses. Ei, ma ei saa enam nii jätkata. Homses hakkan korralikuks. Ma luban! Jõuab kätte homne ja ma olen jälle samas seisus mis eile. Või kui veab suudan nälgides vasti pidada nädalakese, ja sellele järgneb suur sööming. Ja selle nädala jooksul ma söön väga vähe. Päeva peale tuleb alla 1000 kcal'i kokku. Tavaliselt kusagil 800 kanti. Aga ma olen uhke enda üle. Kaal langeb kiiresti. Ja ma ei tahagi teistmoodi, mul ei ole selle vastu midagi, kaal ju langeb, hea! Mida vähem ma söön seda uhkem ma olen. Ma ju nii tahan kuangi peenikeseks saada. Ma ei taha olla igavesti selline pekimägi, ma tahan vaadata peeglisse ja näha sealt ilusat noort naist. KM ütleb küll et ma normaalkaalus, isegi mitte normaalkaalu lõpus vaid seal kusagil vahepeal. Aga välimus on jube, kõht ripub üle püksiääre, kintsud on paksud. Oh miks ometi ma ei suuda pidada nälgides vastu rohkem kui nädal. Miks ma ei võiks lihtsalt terve elu nälgida ja olla lõpuks peenike ja tunda ennast hästi?? Või teha trenni? Aga ei viitsi ju. Milleks ennast liigutada kui kaal langeb ka nälgimisega.

Sellised on minu mõtted, ma tean et totaalselt väärad ja valed. Tahaks suhtuda toitu nagu tavaline inimene. Võtta seda kui iseenesest mõistetavad asja, mida on vaja et elus püsida. Mitte elada selle nimel. Ma ei taha mõelda iga päev, iga tund, iga sekund toidule, kõhnumisele. Ja see kõik on ka mu enesehinnangule paraja põntsu pannund. Ma ei tunne ennast absoluutselt ilusana ega ihaldusväärsena. Mu esimene mõte on , et ma ei saa ju ometi inimestele meeldida sellise paksuna. Ja kinldasti mitte ei saa ma olla magamistoas ihaldusväärne,ei, sest kedagi ei eruta pekimäed, kõik mehed ju tahavad piitspeenikesi modelle!

Peaksin vist psühholoogi juurde pöörduma? Jah peaksin, aga ma ei tea miks ma seda ei tee. Fakt on see, et ma ei jaksa enam nii edasi elada ja vajan abi, inimest kellega ma saaksin rääkida sellest. Ja mul on kohutavalt kahju neist inimestest, kes elavad sama läbi mis mina, ja uskumatult hea meel nende üle, kes ei tea, mida tähendab kui toit valitseb su elu!

Ja mõelda, minu sugused on üsna palju. Kallid kaaskannatajad, kahjuks ma ei oska teile öelda mida teha, sest ma isegi ei tea!

Re: Kui toit valitseb elu!

#4
Njahh... viimasel ajal on mul natukene paremaks läinud. Õgimishooge esineb harvem, kuigi just üleeile tabas mind jälle üks. Õnneks see piirduski vaid ühe päevaga ja edaspidi olen jälle tubli. Ja selle kuu aja jooksul, mis on möödas mu viimasest postitusest, olen 2 korda oksendamas käinud, enne ma seda ei ole teinud. Aga ma saan aru, et see on vale ja väär ning rohkem ma seda teha ei kavatse. Pealegi see oli väga ebameeldiv tunne ja kõik ei tahtnud hästi välja ka tulla.

Kõige parem moodus mitte õgima kukkuda on see, kui kodus ei ole palju süüa. Ja magusat:kooke, küpsiseid jms, sest just need kutsuvadki mul seda kõike esile. Aga kui elada vanematega koos siis jah see on keeruline.

Üks tükk shokolaadi ei tee ju halba, aga ennast tundes ma tean, et võttes selle ühe tüki ma tahan veel ja veel, niiet parem jätan puutumata.

Ja veel, kui on tunne, et tahan õgida, siis olen püüdnud endale mingit tegevust leida, kuigi enamus juhtudest see ei aita tegelikult. Söögi mõttet keerlevad edasi peas.

Aga vähemalt on asjad natukenegi paremuse poole liikunud.

Re: Kui toit valitseb elu!

#5
Mul on enam-vähem samasugune mure. Täna oli siis üks neist päevadest, kui ma piiramatult toitu ära sõin, peale nelja päeva nälgimist. Tegelikult ühel päeval neist ma sõin siiski, kuid oskendasin pärast söömist. Ülejäänud kolme päeva jooksul ei söönud ma midagi peale kahe õuna, kohvi jõin ka. Täna hommikul ärkasin kell seitse, mul oli süda väga paha, teadsin et pean midagi sööma. Sõin paar apsu jogurtit ja leiba. Ikka oli kohudavalt paha olla. Natukese aja pärast otsustasin veel natuke süüa, selle natukese asemel sõin ära väga suure koguse toitu. Pärast söömist tahtsin oksendada, aga ei saanud, sest ma polnud üksi kodus ja keegi oleks võinud kuulda. Pärast paari tunni möödumist sõin jälle, tundsin ennast kohudavalt süüdi, et ma niimoodi õgin. Ja nii kordus kõik veel mitu korda kuni õhtuni välja. Ma ei julge kaalule astudagi, ei taha teada mitu kilo ma õgimisega juurde olen võtnud. Hommikul kaalusin veel 46.7 kg. Pole ime kui ma praegu 50 kg kaalun. Homme kavatsen uuesti nälgima hakata.

Minul on see toitumishäire olnud 2009 aasta sügisest. Loodan et see lõppeb kunagi. Vähemalt õgimishood võiksid lõppeda. Ma oleks endaga rahul, kui ma ainult nälgida suudaks, aga ei suuda. Ma vihkan ennast sellepärast, mida ma endale teen. Ei ole ju normaale, kui kaal kõigub pidevalt 4 kg võrra. Kui nälgin siis võtan paari päevaga 2-4 kg alla ja õgin ühe päevaga nii palju toitu, et kaalun sama palju, kui enne näljutamisperioodi.

Tahaks teada kui vana sa oled ja kui kaua sul selline probleem olnud on?

Re: Kui toit valitseb elu!

#6
Kui sa niimoodi jätkad,lõpetad haiglas
sellele on 1 nipp
ainult yhe nipiga on sul kaal korras ilma terviseprobleemideta
söö ykskõik kui palju, aga ära saasta söö
nt.kõht on tyhi?
Võta šokolaadi asemel vb salatit natuke?
Piruka asemel banaani?
JOO VETT kindlasti ka
sellega ei tunne sa nälga,ei pea oksendama
(algul võib olla kyll kõht kinni aga läheb peagi yle)

Re: Kui toit valitseb elu!

#7
salatit võin nälgimise ajal natuke süüa, õgimishoogude ajal ei tundu isuäratav. kui ma sööksin sama palju kartulit, puuvilju, salatit, täistera leiba ja muud tervilikku tõuseks mu kaal ikkagi. olen selles üsna kindel. keha pole enam harjunud söömisega ja seega väljendub iga väiksemki söögikord kaalunumbris. näiteks kui ma jõin nälgimise ajal palju kohvi ja sõin ühe õune, tõstis juba see mu kaalu 100 g võrra.

Re: Kui toit valitseb elu!

#8
kui sööd puuvilja,täis tera jne
ei tõuse su kaal
lihsatlt ära usalda kaalu
kaal on ebatäpne, sest
väike kogus soola võib juba üksinda sinu kaalu 1-2 kg muuta
niiet kaalule ei saa ennast usaldada
aga ära siis unusta
joo vett ja söö tervislikult,
võib olla ka käi jooksmas või jalutamas
ja ma garanteerin et saad paremaid tulemusi

Re: Kui toit valitseb elu!

#10
No kaal näitab kyll õiget numbrit,
kuid su kaal võib olla väga erinev
nt mõnikord kaalud peale söömist
pärast vetsus käimist jne
selles on väga palju erinevaid faktoreid
toitumist ei tohiks muuta kindlasti grammide järgi,
kui yldse , siis kilode

kirjuta veel kui midagi arusaamatut on :)

Re: Kui toit valitseb elu!

#11
Tihti tehakse see viga et otsustatakse süüa mitte kui midagi. Tulemuseks on nii meeletu nälg, et ta omakorda sunnib valimatult õgima, mis jälle teeb tühjaks kogu eelnevast nälgimisest saadava kasu. Süüa tuleks tihti aga äärmiselt vähe korraga, ainult nii palju, et nälja saaks tõrjutud. Kuskilt lugesin, et Inglise kuninganna, kes tihti peab sööma häid toite, küll sööb kõike mida pakutakse, et mitte solvata toidu pakkujaid, aga sööb ainult ühe teelusikatäie. See võibolla küll ei sobi konkreetselt jälgimiseks aga selgitab ära põhimõtte.

Re: Kui toit valitseb elu!

#12
17 olen, kohe varsti 18. Algas kõik kaks aastat tagasi, kaalusin siis 86 kilo ja ma ei tahtnud enam selline olla. Hakkasin oma söömist jälgima, aga kuna ma koguaeg sööks, siis see oli väga raske, kolme kuuga ei toimunud erilist muutust. Siis ma ei mõelnud enam nii palju toiudle, lambist. Võtsin kolme kuuga umbes 10 kilo alla. Ja siis tuligi see hetk, et ohoo, kui ma seda suutsin ilma pingutusteta siis suudan veel alla võtta. Aga ma tahsin tulemusi, ja kiiresti. Hakkasin vähem sööma ja mingi hetk õgisin kõik tagasi. Siis tuli suvi, kus ma ennast käest lasin. Võtsin küll ainult paar-kolm kilo juurde sellega. Sügisel proovisin ennast uuesti kokku võtta, aga jah tulemus oli nälgimine ja õgimine. Tõsiselt jubedaks läks asi märtsis, kui ma ennast lihtsalt nii täis õgisin, et ma mõtlesin et ma suren maha ausalt. Olin pikali, kõht valutas nii kohutavalt.

Ja see, et kui kõht on tühi süüa salateid jms, selle kohta ma ütleks et sellise söömishäirega inimesed ei söö sellepärast, et kõht tühi on. Ja kui on õgimishoog siis tõepoolest salat ei tundu eriti isuäratavana. Siis lähevad loosi pirukad, koogid, kommid, küpsised jms, minu puhul vähemalt.

Re: Kui toit valitseb elu!

#13
Mul on ka nii, et kui juba midagi ette võtan, siis mõistus ütleb, et söö KÕIK ära. Leidsin variandi, et ostan ainult väiksemad kogused, nii ei teki seda tunnet. Teine asi, mis minu söömishullust tagasi hoiab on tegevuse leidmine. Mõttetu kodusistumine tekitabki tunde, et "Tahaks midagi head" või "Kõht on kuidagi tühi". Kui aktiivselt liigud ja teed midagi huvitavat ununeb söömine hoopis, kuni kõht lõpuks märku annab. Ka seltskonnas viibimine ei luba sul nii palju korraga süüa. Üks hea võimalus on minna õgimishoo tulles näiteks jalutama või rulluisutama. Tagasi jõudes enam polegi muu järele isu, kui klaasi külma vee. Parim variant on viibida oma tüdruksõbra/poiss-sõbraga. Kallistades-suudeldes ei märkagi, kuidas aeg möödub ja tühja kõhtu ei pane armatsemise vahepeal üldse tähele ;)

Re: Kui toit valitseb elu!

#14
Ise olen 15 aastane, ma ei mäleta kas ma olen seda öelnud või mitte...pole oluline.

Olen ise ka tähele pannud, et kui palju tegemist on, siis mõtlen toidule vähem. Pole lihtsalt aega süüa. Kuid alati see ei aita, kõik oleneb sellest, milline see tegevus on ja kellega koos ma seda teen. Näiteks ühe sõbrannaga koos olles ei söö ma midagi, kuigi tema sööb. Teise sõbrannaga koos olles söön tavaliselt ja tema ka sööb. Täna käisin selle teisena mainitud sõbrannaga väljas ja sõin üsna palju rämpstoitu. Tahtsin oksentada, aga kuhu ma ikka keset linna oksendama lähen. Nüüd on mul jälle jubedad süümekad. Mul pole mingit konrtrolli oma söömise üle, tahaks koguaeg nälgida, aga ei suuda, mõtlen pidevalt, et nälgiks nüüd jälle kolm päeva, mõnikord suudan seda ja mõnikord mitte.

Poiss-sõbraga koos olemisest nii palju, et kahjuks pole mul poissi. Ma olen suht tagasihoidlik ja ei suhtle poistega.

Sorri, kui veits segane tekst ja palju kirjavigu tuli, ma olen hetkel üliväsinud.

Re: Kui toit valitseb elu!

#15
Ära mõtle sellele, et sa PEAD nälgima. Nälgimine ei tule sellisel puhul kõne allagi, sest see paneb keha ja vaimu veel karmimasse seisu, sest "See on viimane söögikord! Ausõna, siis hakkan nälgima!" ja ajutegevus lubab sulle viit portsu rämpstoitu. Mul on ka probleem, kui näiteks nädalavahetustel kodus käin ja ema külmkappi kõike head ja paremat on varunud, siis enne linna kooli tagasi minekut ei suuda ma viimse minutini söömisest loobuda. Mõtteviis, et mis ma ikka ennast täis kugistan, saan ju seda ka järgmine kord on mind aidanud. Kui toitumist piirata, siis proovi süüa hommikuti midagi täitvat (teraviljatooteid) ja süüa üks jogurt. Lõunat ära enne söö, kui kõht tunda annab ning tee endale näiteks ahjukartuleid/riisi/tatart/pastat ja kõrvale mingi lihatoode (hea on kana/kala). Õhtul loobu igasugustest maiustustest ja kui tahad väga ekstreemne olla, siis niipea, kui tekib soov haarata midagi, keeda endale tass teed ja lase kaua tõmmata (ise ära vahepeal kuskil ära käi!!). Kui nii karm olla ei taha, siis varu õhtuks endale salatit või puuvilja, millega kõhtu täita saaks. Oluline on mitte süüa suuri portsjone korraga. Harjuta end järele jätma, kui tunned, et kõht natukenegi täis sai - sa saad alati hiljem juurde võtta, kui kõht uuesti tühjaks läheb.
Sa rääkisid, et sa sööd ühe teatud sõbrannaga koos olles palju ja ebatervislikult. Räägi sellele sõbrannale omaprobleemist, küll ta mõistab ja ehk aitab sind nö korrale kutsuda. Või siis muudab enda toitumist ainult sinuga koos olles, see tähendab, et sööte burgerite ja friikate asemel puu-ja juurvilju. Kindlasti varu endale käepärast mõni jook (kui vett ei taha, hea isu äravõtja on minu meelest Coca Cola, kui võta kalorivaba Light või Zero). Loodan, et olin abiks :)
päikselist suve!

Re: Kui toit valitseb elu!

#16
Oijah...lõpetasin just suure paki krõpsude ja šokolaadi söömise...tegelikult peaksin õnnelik olema vähemalt selle ülegi, et mul pole praegu sellist tunnet, et ma sööks veel ja veel, mingigi areng. :D Vahepeal juba jõudsin selle peale mõelda, et homme ei söö midagi, aga ma pean sellest üle olema ja siiski sööma! Ma ei taha enam et see haigus? (või kuidas ma seda nimetama peaksin) mu elu valitseb. Aga jah ma praegu proovin mitte masendusse langeta sellepärast ja homme jälle tublim olla.

Ja teised samasuguse murega, võiksite ka ikka märku anda aegajalt kuidas teil läheb. :)

Re: Kui toit valitseb elu!

#17
Mina pole täna midagi söönud, kõht pole üldse tühi. Joonud olen palju: kolme tassi kohvi ja kolm tassi teed, varsti joon veel teed. Veits haige olen. :( Nojah...see on see, kui vihmase ilmaga pluusi väel linnas ringi kõndida. :D Me valutab kohudavalt...nii palju asju on vaja teha, aga mina ei suuda neid asju ära teha, sest olen väsinud ja haige. Ma olen viimaselajal aega tihedalt planeerima hakanud ning võtan endale liiga palju kohustusi. Natukene on see isegi hea, sest siis pole aega toidule mõelda, kuid see väsitab...Ühesõnaga ma pole kiire eluga harjunud.

Re: Kui toit valitseb elu!

#18
Täna oli mul jälle õgimishoog, õnneks ei söönud ma rämpstoitu, vaid normaalset toitu, kuid siiski liiga palju. Pärast söömist oli mul jälle nõme masendus- ja süütunne. Mind pani õgima see, et polnud midagi teha, pidin küll sõbrannaga rattaga sõitma minema, kuid ei läinud, sest õues sadas vihma ja ma ei taha hullemini haigeks jääda. Rattaga sõitmise asemel tegin kodus trenni....peale õgimist, et süütundest vabaneda...sport aitab mul ennast välja elada ja pingetest vabaneda. Kahju, et praegu suvi ja enamustes trennides on hooaeg läbi. Sügisel plaanin koos sõbrannga aeroobikasse või tantsutrenni minna, võib-olla isegi mõlemasse.

Jätsin enne mainimata, et mõnikord õgin siis kui mulle hullem masekas peale tulema. Tegelikult olen ma üsna tihti masenduses...vahepeal hakkas isegi paremini minema, aga siis läksin emaga tülli.

Re: Kui toit valitseb elu!

#19
Tänane õhtu oli kohutva. Päeval läks kõik hästi, isegi rattaga käisin sõitmas. Aga siis tõi ema küpsised lauale ja siis jah, enamik rändasid minu kõhtu ning veel muid asju ka, ja mitte vähe. Vahepeal läks ju nii hästi, ei tea mis siis nüüd juhtus. Sõnusin ära vist. Eks ma proovin homme jälle paremini hakkama saada. Isegi see positiivsus, mis mul viimasel ajal on olnud, seoses söömisega ja kõigega, on täielikult kadunud. Ehk on homme parem päev tõesti.

Re: Kui toit valitseb elu!

#21
Mu ema teab seda väga hästi :S Vahel mul tunne et ta meelega toob igasuguseid häid asju mulle silma alla.Ükskord ma isegi küsisin, et miks ta toob neid mulle siia ja ta vastus oli umbes selline, et ennast peab suutma kontrollida. Ega ma ei süüdistagi teda tegelikult. Aga jah, seda ta ei tea, mida hunniku küpsiste nägemine elutoa laual mulle teeb ja kuidas see mind vaimselt piinab ning mis sellele järgneb.

Re: Kui toit valitseb elu!

#22
Mulle tundub ka mõnikord, et mu ema toob meelega koju igast häid asju, nt üleeile ostis ta 4 šokolaadi batooni, õnneks suutsin ennast valitseda ja ei söönud neid ära.

Täna käisin selle sõbrannaga väljas, kellega koos ma tavaliselt hästi palju söön. Täna seda ei juhtunud, jõin ainult pudeli coca cola lighti ja kohvi, söönud pole täna midagi. Sellel sõbrannal on mingi kahtlane kiiks: ta ei söö, kui keegi teine ei söö. No ajab närvi...mitte et ma teda paksuks sööta tahaksin :D, vaid seepärast...et ma ei taha süüdi olla selles, kui tal minupärst mingi toitumishäire tekkima peaks.

Ausalt ma ei tea enam mida ma tegema peaksin. Ma ei suuda normaalselt süüa...Loodan ikka, et suudan ennast täielikult valitsema hakata ning koguaeg nälgida. Aga tõde on see, et ma ei suuda, nälgimisperioodi järel tuleb õgimisperiood ja mõnikord järgneb sellele oksendamine. Ma tean, et kõik on mõtlemises kinni, aga ma ei oska enda mõtlemist niimoodi lambist muuta. Mul on veel peale toitumishäire palju muid muresid, mille tõttu on mul väga madal enesehinnag. Eks sealt see soov saada kõhnemaks ja ilusamaks tulebki, et vähemalt enda kehaga rahul olla, kui kõik muud asjad on korrast ära.

Re: Kui toit valitseb elu!

#23
Jah ka ma tahan ja loodan, et ma suudaks lihtsalt nälgida koguaeg. Mul on lihtsalt nii suur hirm kaalutõusu ees. Aga paratamatult see alati juhtub ju peale õgimist. Keeruline. Ja veel üks asi millest tahaks lahti saada on mitu korda päevas kaalumine. See on nagu mingi sõltuvus ausalt.

Aga tegelikult ju see nälgimine kutsubki esile õgimist. Hea, et rattasõit mulle meeldivad harjumuseks on saanud viimase nädala jooksul. Tänu sellele ma julgen rohkem süüa, kartuseta paksemaks minna sellepärast. Ma tean, et ma ei söö küll piisavalt, eriti arvestadas seda rattasõitu ja kulutatud kaloreid. Aga ma vaikselt proovin rohkem süüa. Ausalt, nagu ingel ja kurat istuks õlal. Üks sosistab, et sa pead sööma, enda keha hoidma, saab ka tervislikult kaalu langetada, teine ütleb, et nälgi, ära söö, saad tulemused ja kiiremini.

Re: Kui toit valitseb elu!

#24
Mul on ka sõltuvus ennast igal võimalikul hetkel kaaluda. Mõnikord kaalun ennast isegi kolm korda järjest, et olla kindel, kui palju ma kaalun.

Täna läks mul normaalselt. Olen söönud, aga vähe: hommikul jõin kohvi ja sõin ühe tüki šokolaadi, vahepeal jõin coca cola lighti, õhtul jõin jälle kohvi ja sõin ühe võileiva. Et sellest võileivast saadud kaloridest lahti saada hakkan varsti võimlema. Täna olen palju kõndinud ka...

Re: Kui toit valitseb elu!

#26
Cookiette kirjutas:Päris kohvi ja šokolaadi peal pole mõtet ka ju elada... Võta midagi, millest kasu ka tuleb, vitamiine-mineraale, kaltsiumit, rauda jne on ikka vaja. Joo kohvitassi asemel klaas piima või keefirit näiteks ja šokolaadi asemel võta õun või porgand.
See šokolaadi söömine läks isegi hästi, sellest mõttes, et ma tahtsin kaks tahvlit šoksi ära süüa, aga piirdusin ühe tükiga. Kohvi joomisest ma ei loobu, see on lihtsalt liiga hea ja samas peletab nälga. Ega ma päris musta kohvi ei joogi..ikka piimaga ja ühe lusika suhkruga. Eks ma proovin homme šokolaadi ja võileiva asemel puuvilja süüa.

Re: Kui toit valitseb elu!

#27
Puuviljade söömisest ei tulnud midagi välja. Hommik algas nagu ikka kahe tassi kohviga, siis nägin laua peal šokolaadi ja sõin selle ära, seejärel suundusin külmkapi juurde ja võtsin sealt valimatult kõike, mis kätte juhtus ning sõin selle ära. Pärast söömist oksendasin...seejärel astusin kaalule ning nähes, et kaal ei tõusnud, olin ma rahul ning kavatsen ka edaspidi peale õgimishoogu oksendada. Hetkel lähen sõpradega välja, mõtlesin, et tagasitulles käin teepeale jäävast poest läbi ja ostan endale õgimiseks midagi head..pärast saab sellest oksendamise teel vabaneda....

Re: Kui toit valitseb elu!

#28
hellforme, kas sa pole mõelnud selle peale, et professionaalset abi otsida? Sa ju ei taha igavesti nälgida ja õgida, oksendada. Oleks kindlasti abi. Ja kujuta ette, mida kõike see su organismile teeb, ma arvan et sa tead isegi...

Võiksid proovida ka rohkem süüa, näiteks söö puuvilju ja piima jms lisaks sellele kohvile ja šokolaadile. Nii harjud tasakesi rohkem sööma. Ma ise katsetan praegu seda rohkem söömist, kohe ma küll mingeid hiigelportse ette ei võta, aga päev päeva järgi natuke rohkem. Eile sõin näiteks päris korralikult, küll mitte piisavalt. Ja näed kaal ei tõusnudki sellest, langes hoopis.

Ma tean, et see pole lihtne, aga sa ju tahad jälle normaalselt suhtuda toitu, eks?! Kohe ei peagi kõik õnnestuma, kõik käib järk-järgult ja tasakesi. Ja tubli, et sa see üks päev terve šokolaadi asemel sõid vaid tükikese, see näitab et sa suudad maiustada ilma õgimata!

Proovi elada ühe päeva kaupa. Ära tee endale mingeid pikaajalisi eesmärke. Proovi see üks päev ilusti õhtusse saada, piisavalt süües ja mitte oksendades. Ja kui see õnnestub, kiida ennast, sest ma tean millist pingutust see nõuab, sa oled olnud tubli! Mida suurem ajaline vahe on õgimishoogude vahel, seda vähem neid ka ette tuleb edaspidi, vähemalt minul. Kui mingi aeg olen suutnud korralik olla, on pärast lihtsam jätkata ja ei taha rikkuda ära seda nö " puhast aega".

Jah see on raske ja võtab aega, aga kunagi saad sa sellest üle! Ole tubli ja päikest.

Re: Kui toit valitseb elu!

#29
oijah..käisin siis poes ja ostsin rämpstoitu, peale selle söömist üritasin oksendada, aga ei suutnud kõike välja oksendada. kaal tõusis ka õgimise tagajärjele 47.1 kg`lt 48 kg`le. jube. oi kuidas ma ennast vihkan....

ma proovin ühe päeva kaupa elada ja ei teegi endale enam mingeid pikaajalisi eesmärke, sest ma olen arusaanud, et ma ei saavuta neid nagunii.

olen mõelnud psühiaatri juurde minna, tõde on see, et ma ei lähe sinna vabatahtlikult mittekunagi. ma vihkan neid...ma olen kunagi ühe psüholoogiga rääkinud, ta suutis mind täiega närvi ajada. tegelt see ei olnud päris psüholoog, vaid mingi inimene, kes pidi mind psühiaatri juurde edasi suunama. me tegime koolis mingit testi ja pärast seda kutsuti meid selle inimesi juurde vestlema, et ta saaks need, kellel on probleeme kuhugile edasi suunata. sel ajal polnud veel toitumishäire välja kujunenud, kuid mul olid muud probleemid. mind taheti psühiaatri juurde suunata, aga ma keeldusin.

Re: Kui toit valitseb elu!

#30
Ka mina mõtlesin kunagi, et ma ei lähe elusees psühhiaatri või psühholoogi juurde. Aga siiski läksin, küll teistsuguste muredega kui söömine. Võin öelda, et minu arst oli väga hea ja mõistev. Seega ühe negatiivse kogemuse pärast ei tasuks minemata jätta. Ehk sullegi satub hea arst. Võid eeltööd teha, uurida, kellest räägitakse positiivselt ja kelle juurde soovitatakse minna. Ma küll ei tea, kust kandist sa oled, seega ei saa nii täpselt soovitada. Aga nt Tartus on head arstid, kes on spetsialiseerunud just söömishäiretele. Nt Anu Järv. Väikelinnade puhul on jah valikut vähem, aga kindlasti leiad kellegi meelepärase. Ma usun, et see tõesti aitaks sind. Vähemalt tasuks proovida.

Tohib veel küsida, kui pikk sa oled?

Re: Kui toit valitseb elu!

#31
Teie arutelu, edu ja möödaminekuid lugedes on mu endagi olukord ausaltöeldes paremaks läinud. Kuigi teen kõvasti trenni, ei tee tühipaljas õgimine midagi head, ainult venitab magu ja koormab seedimist. Kui muidu oli kombeks peale õhtusööki veel tops jäätist, suur pakk krõpsu või kilo õunu sisse vitsutada, siis viimasel ajal pole seda olnud... Ühel õhtul lasin end veidi käest ja sõin pulgajäätise, kaks banaani, apelsini ja paki ChickSnacke, aga rohkem pole seda juhtunud. Eile suutsin end ilusasti tagasi hoida, kuigi laual oli suur pakk pähkli-rosina-kuivatatud puuvilja segu (300g). See sai küll otsa, kuid käskisin kõigil, kes mu juures uurimas käisid suur peotäis, kui mitte kaks, kaasa võtta :D. Nii ma ise eriti ei saanudki ja hea meel ka selle üle. :) Täna õhtul pole muud söönud-joonud (peale õhtusööki ikka, sest söögikorrad on minul ilusasti paigas) kui Coca Cola Lighti :) Ja kui aus olla, siis ega isu pole ka eriti nagu tavaliselt. Ma arvan, et eelnevalt polnud mul ka isu, kuid mõte töötas, et tahan midagi, kõht on tühi, on isu jnejnejne. Nüüd mõtlen kõhuga ning kui ta märku annab, et midagi tahab, siis ta seda ka saab.
päikselist suve!

Re: Kui toit valitseb elu!

#32
Oh issand...lõpetasin just suure taldrikutäie makaronide söömise...ma ei saa aru, kuidas üks inimene suudab nii palju süüa, aga nagu näha, siis mina suudan. Ma loodan, et homne päev tuleb parem.

Pean veel psüholoogi juurde minekut kaaluma, netist otsin ka kindlasti infot. Kui keegi teab head psüholoogi või psühiaatrit Tallinnas, siis võiks siia teemasse kirjutada.

Tohib veel küsida, kui pikk sa oled?
163 cm

Re: Kui toit valitseb elu!

#34
kalervo, alakaal see küll pole arvestades seda, et ma olen 15 aastane mitte täiskasvanu. ma tean, et see on normaalkaal, aga mu keha tundub mulle ikkagi liiga paks. võibolla, kui ma teeksin rohkem trenni ja mul oleks lihased, siis oleks mul sellise kaalu juures ilus keha, aga hetkel pole mul kahjuks võimalik kuhugile trenni minna kuna on suvi, sügisest hakkan kindlasti trennis käima. hetkel üritan niipalju kui võimalik kodus võimelda, jalutada ning rattaga sõita. friikartul kirjutas, et ta käib rattaga sõitmas ja julgeb tänu sellel rohkem süüa. tahaks ka loota, et kui ma sügisest regulaarselt trennis hakkan käima, saan enda toitumise enam-vähem korda.

Re: Kui toit valitseb elu!

#36
kalervo kirjutas:Hea küll, ütleme siis ideaalkaal. Aga lihaseid sa kindlasti ei saa nälgimise või oksendamisega.
Ma tean seda ja ikkagi näljutan/oksendan/õgin. Lihtsalt ma ei oska enam normaalselt süüa. Huvitav mitu korda ma seda juba öelnud olen? :D Igatahes, ma üritan vähemalt mingit abi saada, saatsin just kahte neti nõustamis kohta kirja, lahendus.neti ja mingi rescue oli veel ka. Jään siis neil vastust ootama. Võib-olla helistan millalgi abitelefonile, kohe psüholoogi juurde ma niikuinii minna ei julge. Kui keegi teab mõnda neti psüholoogi, siis võib privva tema e-maili saata.

Re: Kui toit valitseb elu!

#37
Tubli! See, et sa TAHAD mingit abi saada on juba väga suur samm paranemise poole. :)

Enda tegemistest nii palju, et hakkasin üles kirjutama oma söömiseid ja asju. Annab kohe palju parema ülevaate, ja ega väga ebaõnnestumistest ei taha kirjutada ka :D Niiet annab motivatsiooni. Eile sõin tublisti endaarust, aga kaal näitas täna 200g rohkem... Mingi tühine number ju tegelikult, mille pärast ei tasu muretseda. Ilmselt on ta juba homseks kadunud, aga seda numbrit nähes juba jõudsin mõleda, et täna söön vähem ja treenin rohkem. Aga ma ju ei tohi vähe süüa, ma tean mis sellele järgneb, järjekordne õgimishoog. Proovin ikka tubli olla ja jätkata samas vaimus, nagu viimased paar päeva, suudan ju seda! :)

Re: Kui toit valitseb elu!

#40
Tahaks sind nii aidata :D
Ma ise muidu endajaoks ka paks ja mis iganes, tegelt need kumerused lihtsalt natuke, üritasin ka natuke näljutada aga ÕNNEKS ei suutnud, kuigi minupeas on koguaeg mõte, pean saama peenikeseks, seega kui ma söön midagi rasvasemat (näiteks praekartult vms, üldse midagi suuremat praadi vms) on ka mul vahel süümekad ning ma ei pane näppe kurku, sest ma ei suuda, ma lähen selleasemel jooksma, usu mind, sa võiks proovida ju :D
Proovi süüa normaalselt, söö hommikuks näiteks võileibu ( 2-3) müslit, ning joo jogurtit, siis mine liigu ringi, ära võta raha kaasa, koju tulles söö midagi korralikumat, näiteks kartulIt JA salati ja näiteks pihve vms, joo midagi head, ürita süüa normaalselt, nagu süüakse, mitte hiigel portsu. Kui tuleb süümekas, mine jookse või liiguta ennast , õhtuks söö midagi väiksemat ja ürita peale 6 näiteks mitte süüa. Ürita lihtsalt seda kava jälgida näiteks, samamoodi nagu sa üritasid ennast näljutada, ürita niimoodi süüa, lihtsalt tee seda ja lõpuks peaks tulema sul harjumus normaalselt süüa. JA ÄRA MURETSE SELLEPÄRAST, ET SUL TULEB VÕIBOLLA PAAR KILO JUURDE, ÄRA MÕTLE SELLELE, MÕTLE PAREM, ET SA TEED KÕIK, ET OLLA ILUS JA PEENIKE, NING KUI SA KÄID JOOKSMAS, EI LÄHE SA PAKSUKS, SEST SA POLE PAKS NING SA SAAD OMALE LIHASED JALGADESSE, SU JALAD EI LÄHE PAKSUKS KUI SA JOOKSED. Sa saad omale kenad lihastes jalad aga pead mõtlema, et see võtab natuke aega, aga see pole tähtis küll on aga tähtis , et sa võtaksid natuke juurde, mõtle juurdevõttes, et sa oled normaalkaalus, ning kui sa jooksmaskäid ja trenni teed, siis pole kaalul tähtsust , mõtle, et sa näed üsnapea tulemusi, mis on kõigetähtsamad :D
AA, kui tahad maiustada, siis tee seda hommikul või hiljemalt lõunaajal, ning mõtle, et su aju ei saa töödata kui sa natuke magusat ei söö, ära osta hiigel tahvlit shoksi vaid äkki aitaks midagi pisikest ja väga magusat,et sa ei tahaks seda nii palju süüa :D
PALUN ÜRITA, LIHTSALT PROOVI MIDAGI SELLIST NAGU MA KIRJUTASIN. kui jooksma minek tundub igav siis võta lemmik muusika kaasa ja jookse rütmis näiteks.
Tegelt ma ise ka ju 15 :) see lihtsalt see väärakas periood, tegelikult mina olen ikka selline natuke paksu vist aga ma mõtlen sellele, kui ilus on näiteks beyonce oma kehakurvidega, see teeb naisest naise ju, üliseksikas, tahaks ka selline olla, aga kardan, etolen liiga paks sellejaoks aga noh, ma teen nii nagu sulle pm kirjutasin ;) Näiteks lady gagat vaadates, tema on küll tõsine luukere, lihtsalt naiselikkus puudub sellisel, ürita kuidagi nii mõelda nagu mina :D PALUN !

Re: Kui toit valitseb elu!

#41
Külaline, kui ma ainult suudaksin nii mõelda nagu sina. Jookmisest nii palju, et pole kuhugile jooksma minna.

Lahendus.netist ega mujalt pole ma veel vastust saanud. Hetkel on mul tuju täiesti nullis, kaal on tõusnud, pole midagi teha, ilma on halb ja üldse kõik tundub kuidagi masendav ja mõttetu. Tahaks lihtsalt kuskile ära, aga majanduskriis on ning vanematel pole võimalik mind kuhugile reisile viia. Millalgi lähen paariks päevaks vanaema juurde, aga see on ka nii mõttetu koht.

Re: Kui toit valitseb elu!

#43
Alati leiab koha, kus joosta! Mina näiteks käisin üks päev vanalinnas jooksmas.
Peaks ka vanalinnas jooksmist proovima, käiksin kindlasti umbes kümme korda käna. :lol: Ei tegelt, vanalinn on mu kodust liiga kaugel, sinna pole mõtet jooksma minna. Kui vihma enam ei saja ja maapind ära kuivab, siis mul oleks võibolla isegi üks koht, kus jooksmas käia, aga praeguse ilmaga saab seal küll ainult lompides ujuda. :D Jooksmine minde tegelikult eriti ei tõmba, jalutamine ka mitte...Linnas pole lihtsalt võimalikult rahulikult loodust nautides joosta/jalutada...igal pool sõidavad autod ja teepeal koperdavad mingid vanamutikesed või emad oma lapsevankridega. Küll ma oskan ikka palju vabandusi välja mõelda. Tegelikult peaks hoopis teie soovitusi kuulda võtma ja normaalselt elama hakkama.
Vanaema juures võid aiatöid teha ja vanaemat igatpidi aidata, et õgimist eemale hoida. Pole see nii mõttetu koht üldse.
Kindlasti hakkan seal aiatöid tegema ja vanaema aitama. Vähemalt seda soovitust võtan kuulda. :) Ei tea, kas ma õgimisest saan eemale hoida, vanaema süül ma väiksena paksuks läksingi. Tema oli see, kes mulle koguaeg maiustusi ostis ja hommikuks pannkooke küpsetas. Kusjuures seda teeb ta siiamaani, seepärast pole ma tema juures pool aastat käinud. Aga iga kord, kui ta meile küll tuleb, toob ta mingit kommi või kooki. Kui talle sellekohta midagi öelda, siis solvub, sest tema ju kulutas enda raha nende asjade peale ja mina ei oska tänulik olla.
Ära lange masendusse, ilm võib olla kole, kaal tõusta, kuid säilita positiivne mõtlemine.
Üritan seda teha, alustan sellest, et kuulan enda vanu lemmik laule ja hakkan msnis ühe netisõbraga rääkima, kes suutis mind kunagi alatihti naerma ajada ning kellega võisin kasvõi ööläbi msnis juttu ajada. Kahjuks olen temaga suhtlemise unarusse jätnud, mine tea äkki annab asja parandada...vähemalt on siis kellegiga rääkida.

Re: Kui toit valitseb elu!

#47
Sain just lahendus.netist vastuse, lahendan seal ka muid probleeme, peale toitumisprobleemi. Ma olen sinna ka varem kirjutanud, siis sattusid mulle nõuandjad, kes ei osanud muud peale minu sõnade kordamise teha. Seekord tundub, et olen leidnud kellegi, kes tõesti aidata oskab. Hakkan talle kohe vastust kirjutama. Teisest kohast, kuhu ma kirjutasin pole veel vastust saanud.

Täna pole ma midagi söönud ning mul pole plaanis seda teha. Eile sõin külmkapi peaaegu tühjaks, jube. Ma arutasin külalisega msnis oma probleeme ja jõudsime sinnamaani, et mul oleks vaja teha trenni, siis ma julgeksin ka rohkem süüa. Veel mõtlesin seda, et kui ma suvel laagrisse lähen, siis seal on kindlad söögiajad ning vahepeal ei saa midagi süüa. Veel saab seal palju trenni teha ning pole võimalust ennast kaaluda. Kui ma nüüd kodus ise midagi teha üritaksin, läheks kõik nagunii untsu. Kui laagrid läbi on, siis on võibolla juba võimalik kuhugile trenni minna, augustis siis...mine tea, äkki alustavad mõned trenni varem hooaega.

Re: Kui toit valitseb elu!

#48
Mul on selline tunne vahel, et mu magu on täitmatu... Sõin lõunasöögi ära ning peale seda sõin veel ära VIIS banaani ja väikese šokolaadi. Olen vist oma mao korralikult välja venitanud... Kardan, et sellel ei ole hea lõpp. Proovin natuke ikka koguseid tagasi hoida. Trenni teen ju küll, aga suur magu mahutab ikka üleliia kraami.
päikselist suve!

Re: Kui toit valitseb elu!

#49
Cookiette, ei oska sind kuidagi aidata, endal on ju enam-vähem sama probleem. Eilne päev nägi mul välja selline:
hommikusöök: kolm kohupiima saiakest, kaks kaussi müslit piimaga, kohvi
vahepeal: veel müslit, marineeritud kala ja banaani
lõuna: veel banaani, maasikaid ja müslit, kaks rida šokolaadi
õhtusöök: see oli ikka kõige parem, viis viilu röstsaia võiga

Ime pole, siis et mul täna kõht tühi pole ega ka paar järgnevat päeva. Saatasin lahendus.neti nõustajale vastuse ära, kahju, et ta ainult korra nädalas vastata saab.

Re: Kui toit valitseb elu!

#50
Minul juba kuues hästi mine päev. Panen ka kirja, mida ma täna sõin:
Hommik: banaan, hommikuhelbed piimaga, peotäis pähkleid
Vahepala: peotäis pähkleid, õun
Lõuna: praetud ahven, hunnik hapukapsa salatit
Õhtu: 2 amspu pannileiba, tass piima ja salat tehtud kurgist, tomatist, salatilehest, lillkapsast, juustust ja hapukoorest.
Lisaks jõin päeva jooksul 0,5l coca-cola lighti.

Pole vist paha, arvestades, et kunagi nägid mu päevad välja sellised, et hommikuti sõin väikse kausi hommikuhelbeid või võileiba, lõunal üks väike pihv vms, natuke toorsalatit, õhtuti mitte midagi, vahel lubasin endale ühe porgandi, veel parematel päevadel sõin isegi õuna. Ja sellele kõigele järgnes loomulikult õgimine.

Tegelikult, ma ei oska enam enda toitumist sellise pilguga vaadata, kas seda on vähe või palju. Tundub vist, et vähe. Õhtusöök võiks igatahes rammusam olla. Aga ma töötan sellel kallal. Parem ikka, kui see, kui ma mitte midagi ei söönud. :)

Ja see on mind väga aidanud, et ma olen hakanud kirja panema asju.
Vasta

Mine “Toitumine”