probleem.

#1
Kirjutan siia, et kasutada ära oma anonüümsust, sest ma ei tea, millist tagasisidet ma siin saada võin, ning kas mu probleem on üldse considerable.

Ma olen juba aastaid iga jumala päev mõelnud sellele, kuidas ma toitun ja välja näen, ning mul on tunne, et ma hävinen iga päevaga seesmiselt aina rohkem.
Kõik algas, kui ma olin 11-12, kus mu pereliikmed hakkasid tegema väga häirivaid kommentaare minu keha kohta. Kõige meeldejäävamad näited:"su jalad on nagu pakud all" ja "sul on sääremarjad kuidagi suured" ja neid kommentaare on veelgi, kus on pilgatud minu keha ning on öeldud otse välja, et ma olen paks ja suur. Fun fact: ma ei olnud isegi ülekaaluline selles vanuses. Sain ka sellise piinliku olukorra osaliseks, kus ma 6. klassis lõhkusin klassis juba katkise tooli seljatoe ära ning mu klassiõde ütles, et ma olen ikka tõeliselt paks. Mu ema oli põhiliselt see, kes pidevalt tegi ja tänasenigi teeb märkusi minu keha kohta.
Huvitav on ainult see, et iga kord, kui ma mainin, et tema kommentaarid on väga haigettegevad, siis ta ütleb, et ta pole kunagi mulle paks öelnud, või on kuidagi teisiti sõnastanud, kuigi mul on ju kõik faking meeles.

12-aastasena ma ei mõistnud, millega ma olen selle kõik ära teeninud, 13-aastaselt ma juba lugesin 40- aastaste fitness kavasid, sest ma tundsin, et mul on telluliit ja tugev ülekaalulisus, 14-15 aastaselt ma oksendasin ja nautisin öökimist, naudin tänasenigi. 16-aastaselt ma olin jõudnud veendumusele, et paksudel inimestel polegi õigust elada ja tundsin, et olen üks neist, kes elu ei vääri.
Ma olen terve see aeg ennast paksuna näinud, ja kui ma olin 17-aastane, siis läksid asjad aina hullemaks. Ma hakkasin tegema meeletult trenni ja muutsin toitumist, ma võtsin vahepeal nädalas mitu kg alla, siis võtsin jälle juurde, oksendasin, lõikusin ennast, vaatasin saateid toitumishäiretest ja ma olin terve see aeg täiesti vaikne enda vaimse ülekoormuse suhtes, ma hakkasin veganiks, ja tegin isegi oma uurimistöö selle kohta. Ma pildistasin oma keha, ja tegin pidevaid tabeleid, mida ma võiksin muuta. Koolis märgati ka, et ma olen väga näost ära ja kõhn, siis kästi mul koheselt see veganlus ära lõpetada. Ma peaksin mainima ka seda, et mulle meeldib istuda paljalt oma suure peegli ees ning enda keha kritiseerida.
Loomulikult olen ma käinud vajalikes kohtades oma muredega, ent olen kõik tagasihoidlikult serveerinud, sest olen selle põhimõttega, et on inimesi, kellel on hullemad probleemid, ning mina ei peaks enda omast rääkimagi.

Hetkel olen 163cm ja 59kg (18-aastane) ja see on kõik, mida ma olen suutnud saavutada oma söömiste ja mittesöömistega, ma ei suuda enda söömissööste taltsutada ja mulle meeldib oksendada. Ma ei suuda midagi teha, et mul hakkaks parem. Ma tunnen, et ma olen väga vales kohas, sest ma tunnen, et olen lihtsalt üks laisk inimene, kes ei saa enda probleemidega hakkama. On paremaid päevi ja on ka halvemaid päevi.
Kas mul on üldse midagi viga või see on tavaline nähtus noorte seas?
midagi õõnsat

Re: probleem.

#2
toitumishäired on tõsine probleem ja osa haigetest on psühhiaatriaosakonnas selle probleemiga. kindlasti tasub arstide juures aus olla ja mured ära kurta. kuni ise ei taha terveks saada, siis ongi raske probleemist võitu saada. koduses keskkonnas on arvatavasti raske harjumusi muuta, nii et tasuks ikkagi haiglasse minna mõneks ajaks, kui tunned, et ise ei suuda haigusest üle saada.
eraldatus

Re: probleem.

#3
Kõigepealt õpi armastama end sellisena nagu sa oled. Näiteks sa võid olla elu parimas vormis ning kui sa oma keha ei armasta, siis sa pole ikka endaga rahul.
Su ema käitus tõesti halvasti ja tekitas sulle madala enesehinnangu, tekitas sinus ebakindlust, söömishäireid. Vanemad ei tohiks nõnda oma lapsi kommenteerida, eriti just sellises õrnas eas 11-12. Võimalik, et ema pole endaga rahul ning elab oma rahulolematust sinu peal välja.
Sa pole üldse paks. Inimese tervist ei saa vaadata alati kaalu järgi (loeb kehakoostis ning kehaline aktiivsus), kui ennast tervena ja energilisena tunned, oled terve ning heas vormis. Näiteks ma ka 18 a, 156 cm ning 56 kg ning ma ei ütleks, et ma paks olen, füüsiliselt olen aktiivne, käin 4 korda nädalas jõusaalis ja ma ei tunne häbi oma kaalu pärast, tähtis pole kaalunumber vaid tähtis on see, kuidas su enesetunne on.
Buliimiast üksi väga raske lahti saada, peaksid arsti poole pöörduma. See liigne oksendamine head ei tee, sul tekib reflukshaigus, see pole üldse tore kui kogu aeg kurk punane, valud rindkere taga ning kõrvetised sagedased, toidumaitse (toit) tuleb tagasi suhu kuigi oled seda toitu nt 2-3 h tagasi söönud jms (võin omast kogemusest öelda). No ja mitte ainult reflukshaigus (söögitoru alumine sulgurlihas ei tööta nii hästi kui peaks) ei teki buliimia tagajärel, vaid tekib nt kõripõletik (sest pidevalt oksendades maohape tuleb tagasi suhu), pankreatiit, söögitoru v mao rebendid, hambad hakkavad lagunema rohkem, maksa ning neeru kahjustused ja muud sellised söögitoru/soolestikuga/maoga seotud haigused.
Sa pead hakkama sööma korralikult kolm korda päevas, siis ei teki neid söömissööste, kui ebaregulaarselt toitud, siis söödki üle ning pärast kardad, et võtad juurde ning oksendad välja, see selline surnud ring, millest vaja välja murda kas ise v siis vaja kõrvalist abi, sinu puhul vaja kindlalt kõrvalist abi, sest sa juba naudid oksendamist, mis on väga halb tunnus.
💚💜💚💜

Re: probleem.

#5
mery17 kirjutas:
20 Apr 2019, 16:07
See liigne oksendamine head ei tee, sul tekib reflukshaigus, see pole üldse tore kui kogu aeg kurk punane, valud rindkere taga ning kõrvetised sagedased, toidumaitse (toit) tuleb tagasi suhu kuigi oled seda toitu nt 2-3 h tagasi söönud jms (võin omast kogemusest öelda). No ja mitte ainult reflukshaigus (söögitoru alumine sulgurlihas ei tööta nii hästi kui peaks) ei teki buliimia tagajärel, vaid tekib nt kõripõletik (sest pidevalt oksendades maohape tuleb tagasi suhu), pankreatiit, söögitoru v mao rebendid, hambad hakkavad lagunema rohkem, maksa ning neeru kahjustused ja muud sellised söögitoru/soolestikuga/maoga seotud haigused.
ma usun, et see kahjuks buliimikut ei veena, tavaliselt on buliimikul sügavalt poogen sellistest asjadest. enesevigastajatel on ka armidest ja muudest nahakahjustustest poogen. alkohoolikul on ka maksa- ja ajukahjustusest poogen. suitsetajal on oma kopsudest poogen. selline jutt ei veena lõpetama.
mery17 kirjutas: Kõigepealt õpi armastama end sellisena nagu sa oled.
seda on väga lihtne arvutisse trükkida, väga raske päriselus teostada

ma usun, et autor teab ise ka väga hästi, kuidas enda toitumine korda saada ja olles isegi teinud uurimistöö toitumise valdkonnas, teab ta söömisest palju. sellest teadmisest ei piisa, et terveks saada. alkohoolik teab ka, et terveks saamiseks tuleb pudel käest ära panna. depressioonis inimene teab ka, et alustuseks tuleb voodist välja tõusta, riide panna, näiteks õue minna, astuda oma mugavustsoonist välja jne, aga millist inimest ainult selle teadmine aitab? anoreksik teab ka, et terveks saamiseks peab ta hakkama järk-järgult korralikult sööma. buliimik teab ka, et oksendamine ei ole hea tervisele ning see tuleb lõpetada.
asi on rohkem selles, kas jaksatakse või üldse tahetakse kasvõi proovida tulla sellest välja. kui ei jaksa üksi, tuleb võtta keegi appi.

kui ise ei taha terveks saada, siis ei saa mitte keegi aidata.
kõik on sodi

Re: probleem.

#9
Seleen kirjutas:
20 Apr 2019, 16:20
mery17 kirjutas:
20 Apr 2019, 16:07
See liigne oksendamine head ei tee, sul tekib reflukshaigus, see pole üldse tore kui kogu aeg kurk punane, valud rindkere taga ning kõrvetised sagedased, toidumaitse (toit) tuleb tagasi suhu kuigi oled seda toitu nt 2-3 h tagasi söönud jms (võin omast kogemusest öelda). No ja mitte ainult reflukshaigus (söögitoru alumine sulgurlihas ei tööta nii hästi kui peaks) ei teki buliimia tagajärel, vaid tekib nt kõripõletik (sest pidevalt oksendades maohape tuleb tagasi suhu), pankreatiit, söögitoru v mao rebendid, hambad hakkavad lagunema rohkem, maksa ning neeru kahjustused ja muud sellised söögitoru/soolestikuga/maoga seotud haigused.
ma usun, et see kahjuks buliimikut ei veena, tavaliselt on buliimikul sügavalt poogen sellistest asjadest. enesevigastajatel on ka armidest ja muudest nahakahjustustest poogen. alkohoolikul on ka maksa- ja ajukahjustusest poogen. suitsetajal on oma kopsudest poogen. selline jutt ei veena lõpetama.
mery17 kirjutas: Kõigepealt õpi armastama end sellisena nagu sa oled.
seda on väga lihtne arvutisse trükkida, väga raske päriselus teostada

ma usun, et autor teab ise ka väga hästi, kuidas enda toitumine korda saada ja olles isegi teinud uurimistöö toitumise valdkonnas, teab ta söömisest palju. sellest teadmisest ei piisa, et terveks saada. alkohoolik teab ka, et terveks saamiseks tuleb pudel käest ära panna. depressioonis inimene teab ka, et alustuseks tuleb voodist välja tõusta, riide panna, näiteks õue minna, astuda oma mugavustsoonist välja jne, aga millist inimest ainult selle teadmine aitab? anoreksik teab ka, et terveks saamiseks peab ta hakkama järk-järgult korralikult sööma. buliimik teab ka, et oksendamine ei ole hea tervisele ning see tuleb lõpetada.
asi on rohkem selles, kas jaksatakse või üldse tahetakse kasvõi proovida tulla sellest välja. kui ei jaksa üksi, tuleb võtta keegi appi.

kui ise ei taha terveks saada, siis ei saa mitte keegi aidata.
Respectin
midagi õõnsat

Re: probleem.

#10
mery17 kirjutas:
20 Apr 2019, 16:07
Kõigepealt õpi armastama end sellisena nagu sa oled. Näiteks sa võid olla elu parimas vormis ning kui sa oma keha ei armasta, siis sa pole ikka endaga rahul.
Su ema käitus tõesti halvasti ja tekitas sulle madala enesehinnangu, tekitas sinus ebakindlust, söömishäireid. Vanemad ei tohiks nõnda oma lapsi kommenteerida, eriti just sellises õrnas eas 11-12. Võimalik, et ema pole endaga rahul ning elab oma rahulolematust sinu peal välja.
Sa pole üldse paks. Inimese tervist ei saa vaadata alati kaalu järgi (loeb kehakoostis ning kehaline aktiivsus), kui ennast tervena ja energilisena tunned, oled terve ning heas vormis. Näiteks ma ka 18 a, 156 cm ning 56 kg ning ma ei ütleks, et ma paks olen, füüsiliselt olen aktiivne, käin 4 korda nädalas jõusaalis ja ma ei tunne häbi oma kaalu pärast, tähtis pole kaalunumber vaid tähtis on see, kuidas su enesetunne on.
Buliimiast üksi väga raske lahti saada, peaksid arsti poole pöörduma. See liigne oksendamine head ei tee, sul tekib reflukshaigus, see pole üldse tore kui kogu aeg kurk punane, valud rindkere taga ning kõrvetised sagedased, toidumaitse (toit) tuleb tagasi suhu kuigi oled seda toitu nt 2-3 h tagasi söönud jms (võin omast kogemusest öelda). No ja mitte ainult reflukshaigus (söögitoru alumine sulgurlihas ei tööta nii hästi kui peaks) ei teki buliimia tagajärel, vaid tekib nt kõripõletik (sest pidevalt oksendades maohape tuleb tagasi suhu), pankreatiit, söögitoru v mao rebendid, hambad hakkavad lagunema rohkem, maksa ning neeru kahjustused ja muud sellised söögitoru/soolestikuga/maoga seotud haigused.
Sa pead hakkama sööma korralikult kolm korda päevas, siis ei teki neid söömissööste, kui ebaregulaarselt toitud, siis söödki üle ning pärast kardad, et võtad juurde ning oksendad välja, see selline surnud ring, millest vaja välja murda kas ise v siis vaja kõrvalist abi, sinu puhul vaja kindlalt kõrvalist abi, sest sa juba naudid oksendamist, mis on väga halb tunnus.
Respectin.
midagi õõnsat

Re: probleem.

#11
trapmrn kirjutas:
20 Apr 2019, 21:07
Tüdruk keda mõnitati koolis ja pere poolt soovis allavõtta.
Oksendas ja sai alla.

Sulle ei meeldi sinu keha? Aga mis siis on su keha ideaal?

Mis üldse keha probleemidesse lõikumine puutub?

A ja see ka veel, see et sa nädalaga kaotad kilo-kaks ja siis juurde võtad, sa kaotad vett.
Vaata mingi MMA sportlasi kes kaotavad ka kilosid enne matchi.

Sa peaksid minema personaaltreeneri juurde ja tegema keha üldkontroll(annab mingi rasvaprotsendi ja kava ja mis iganes).

Leia endale mees kes ütleks igapäev sulle, et sa kena ja toetaks sind...

See tavaline noorteseas.

Sometimes it just takes a moment to forget a life, but sometimes life is not enough to forget for a moment.


P.S Vastan privas.

MulleMeeldivadPrillidegaTüdrukud

Re: probleem.

#12
Vulkaanipurse kirjutas:
20 Apr 2019, 21:27
Tüdruk keda mõnitati koolis ja pere poolt soovis allavõtta.
Oksendas ja sai alla.

Sulle ei meeldi sinu keha? Aga mis siis on su keha ideaal?

Mis üldse keha probleemidesse lõikumine puutub?

A ja see ka veel, see et sa nädalaga kaotad kilo-kaks ja siis juurde võtad, sa kaotad vett.
Vaata mingi MMA sportlasi kes kaotavad ka kilosid enne matchi.

Sa peaksid minema personaaltreeneri juurde ja tegema keha üldkontroll(annab mingi rasvaprotsendi ja kava ja mis iganes).

Leia endale mees kes ütleks igapäev sulle, et sa kena ja toetaks sind...

See tavaline noorteseas.
ta eesmärk ei ole olla lihtsalt peenike niimoodi, see on haigus ja see mõttemaailm on täiesti teine
ta on juba piisavalt ja isegi liiga peenike, mis sa arvad, et kui ta jõuab mingi kehakaaluni, siis ta lõpetab või? söömishäired ei tööta niimoodi
ta võiks välja näha milline iganes ja ta sellel põhjusel ei lõpetaks ikka

tavaline on noorte seas arvata, et oled koledam/paksem jms ja võrrelda end teistega. söömishäired ei ole mingi asi et ah, pea iga noor elab seda läbi.
also kui sa hakkad toetuma mehele, kes ütleks sulle iga päev, et sa kena jms, siis see on kõige hullem asi, mida teha saab. sest siis sa hakkad sõltuma sellest mehest ja lõpuks see keerab kõik veel hullemaks.

söömishäired ei tööta ka nii, et oled kui tagasi normaalkaalus, siis on haigus läinud. söömishäired on peas kinni ja neid ei ravi ükski dieet.
samuti ei ole alkoholism ravitud, kui oled vahepeal kaine.
kõik on sodi

Re: probleem.

#13
Seleen kirjutas:
20 Apr 2019, 21:35
Aga miks ta siis ei pöördu arsti poole?
Mul tuttaval ka olid mured. Tahtis enekat teha(ei hakka viisi täpsustama)
Saadi jalule. Pisteti raviasutusse (ei oska öelda kauaks). Sai siis välja. Elab edasi, enekateemat ei ole, elab elu, töötab ja nagu normaalne.

Esimene asi 21. sajandil peaks olema erialase arsti juurde pöördumine ja haiglasse minemine?

Sometimes it just takes a moment to forget a life, but sometimes life is not enough to forget for a moment.


P.S Vastan privas.

MulleMeeldivadPrillidegaTüdrukud

Re: probleem.

#14
mõned ei suuda end kokku võtta et probleemiga üldse tegelema hakata ja arstile minna, mõned ei tunnista üldse endale, et neil probleemgi on

sellepärast ta siia kirjutaski, ütles, et on käinud juba igal pool, aga pole välja rääkinud kui tõsine probleem tal on.
kõik on sodi

Re: probleem.

#15
Seleen kirjutas:
20 Apr 2019, 21:55
aga pole välja rääkinud kui tõsine probleem tal on.
Aga siis ta peaks enne siia kirjutamist, enne arstile minemist, enne kõike , peaks tunnistama endale probleemi olemasolu, mõtlema ning panna plaa paika kuidas sellest väljaminna.

Sama ju narkomaaniaga? Enne narkar tunnistab, et ta on narkar ja vajab abi, siis ta räägib sellest ja peale seda otsib abi ja saab selle...
Lähedased peaksid toetama ja aitama ka! See põhiline keiss... et lähedased toetavad

Sometimes it just takes a moment to forget a life, but sometimes life is not enough to forget for a moment.


P.S Vastan privas.

MulleMeeldivadPrillidegaTüdrukud

Re: probleem.

#17
Seleen kirjutas:
20 Apr 2019, 23:42
pole tema teha kahjuks
Väga kahtlen,et sugulased/sõbrad/keegi veel juttu peale ala "Mul on abi vaja" löövad käega.

Normaalne inimene aitaks.

Sometimes it just takes a moment to forget a life, but sometimes life is not enough to forget for a moment.


P.S Vastan privas.

MulleMeeldivadPrillidegaTüdrukud

Re: probleem.

#18
Nagu teemaalgataja kirjast lugeda võib, algas ju kõik tema enda emast, kes kogu selles olukorras üldse süüdi on ja vastutama peaks. Ma ei saa aru sellistest idikatest, kes hakkavad oma varateismelise lapse kehakuju, jalgu vms kommenteerima. See tekitabki psühholoogiliste probleemide rea, mille käes nüüd autor vaevleb. Ega siin pole muud kui ravile. Ja kui ei soovi terveks saada, ega siis ei saa ka.

Re: probleem.

#19
Vulkaanipurse kirjutas:
20 Apr 2019, 23:54
Seleen kirjutas:
20 Apr 2019, 23:42
pole tema teha kahjuks
Väga kahtlen,et sugulased/sõbrad/keegi veel juttu peale ala "Mul on abi vaja" löövad käega.

Normaalne inimene aitaks.

Ma ei saa aru, miks sa kommenteerid teemat, millest sa ei tea mitte midagi? Sinu kommentaarid on äärmiselt taunitavad ja väärivad 0% austust. Get yourself a life.
midagi õõnsat

Re: probleem.

#21
Kindlasti ei ole see tavaline. Ainuüksi juba kommentaar 'mulle meeldib oksendada' näitab, et see pole mingi tavaline noore ea juhtum. Mulle, näiteks, ei meeldinud oksendada ega meeldi siiamaani. Söömishoogude jutt justkui viitaks buliimiale - siin on vaja meediku nõuandeid.

Veganlusega peab ettevaatlik olema. Segatoidulaua puhul enamustel juhtudel kõik vajalikud toitained saab kätte nö loomulikul viisil. Mõned ekstreemsed näited on tuttavatest, kes on tahtnud samuti (puhtalt põhimõtte pärast) veganiteks hakata, ja siis tulid tervisehädad üksteise järgi võidu alustades nõrkustundest lõpetades unetusega. See on mingisugune linnalegendivormis jutt, et veganlus on tervislikum toitumisviis või miskit sellist. See on alternatiiv ja nõuab rohkem tähelepanelikkust, muud midagi. See selleks.

See, et on 'inimesi, kellel on hullemad jamad' on ilma mõtlemata tõene ja ei aita sind su probleemidega mitte kuidagi.

See osa jäi segaseks: kas su söömishood on alati olnud või hakkasid peale toimetoiduliseks saamist?

Fitnessi koha pealt, ära lõpeta trennitegemist. Tõesta, kasvõi endale, et sa oled järjepidev.
Vasta

Mine “Toitumine”