vanemad, õde, sõbrad

#1
mul on enda arvates väga surmtõsine probla.
nimelt asi on selles et mu isa peksis mind ainukesena peres rihmaga kui ma veel laps olin, õde oli veel liiga noor et seda üle elada ja ta tegi seda siis kui oli joonud ja mina tegin lastepahandust.
ta ei lubanud mul väiksena tundeid välja elada ja takistas neid oma karjumise ja agressiivse käitumisega.ta tunnetab et võim on tema käes ja meie peame tema sõna kuulama.põhimõtteliselt olid probleemid sellised lihtsad:ma ei tahtnud suppi süüa,ja rohkem ma ei mäleta mida ma oleksin teinud.ühesõnaga olin koguaeg korralik tegin kõike tema tahtmise järgi, sest ma ei tahtnud jälle peksa saada ta käest.nüüd kui ma vanemaks olen saanud
on ta mind vihkama hakanud sest ma ei käitu enam tema järgi vaid tahaksin ise otsuseid langetada.vahepeal oli veel paar sündmust. njah probleem on selles et ma ei suuda minevikku unustada ja kardan saada haiget füüsiliselt ja kõik see tagasihoidlik käitumine tuleb nüüd täiskasvanu eas välja.peale tema löömisi ja karjumisi olen ma nagu robot olnud kes tema käske täidab.ma tahaks kellegile veel oma elust rääkida, sest mul ei ole kellegagi rääkida normaalselt.pikk jutt.
ma tahan lihtsalt vastust sellele:
[b]kas minu väga tagasihoidlik käitumine võib olla mu isa süü ja kas te arvate et mu isa isa on temaga samamoodi käitunud??[/b]
ma ei julge kahjuks tema käest küsida..[color=black][/color]

#2
Ma arvan et mingilmääral võib olla küll sinu tagasihoidlikuse taga lapsepõlves põhjustatud psühholoogiline trauma.Julgen seda väita kuna lugu sarnaneb väga minu ja mu venna lapsepõlvega(mina selle väikese õe rollis,kes lihtsalt sellist nüpeldamist üle elanud).Näiteks sai mu vend peksa kuna unustas sõpru kohates mind kelgumäele ja peale seda jäin ma nohusse(eriliselt mõttetu on selle eest teist nüpeldada ma leian).Mina ise küll peksa sedasi saanud ei ole,aga nähes koguaeg mingit vägivalda tõmbusin ma endasse sama on juhtunud ka mu vennaga,kes kardab isa tõeliselt,kuigi ta on ise nüüdseks juba 21ja jõu poolest peajagu isast üle.
Selle kohta et kas su vanaisa on sinu isaga samamoodi käitund ei oska ma kahjuks midagi väita,kuna minu isa on tunnistanud et seda tema puhul tehtud ei ole ja ajab kõik viina süüks.
Ja kui vajad kedagi kes sind lihtsalt ära kuulaks, anna aga teada!

#4
kahjuks on aga see siin kõik karm reaalsus ja meil ei jäe muud üle kui püüda andestada,kuigi see on väga raske.


kuigi jah mina leian samuti et pole midagi hirmsamat kui väikelapse peksmine,võiks ju endale ikka võrdväärse vastase otsida.

#5
Nii palju kui mina tean ja olen kuulnud, siis tavaliselt need vanemad kes oma lapsi peksavad , on oma vanemate käest samamoodi peksa saanud :? .
Siin võib olla mitu aspekti, kas tahab su isa sind sama moodi 'kasvatada', nagu tema isa 'kasvatas' teda, või valab ta sinu peal enda viha välja,
kuigi ta on oma enda isa peale vihane. .. Kõige jubedam tegu ongi väikelapse peksmine
ja väärkasutamine, sellised inimesed kes nii teevad on väärt väga karmi karistust :x .
Ja sinu tagasihoidlikkus.. võib olla mingil määral põhjustatud su isa käitumisest, kuid ei pruugi. Sul võib olla lihtsalt selline iseloom, mis on päritud su isalt või emalt. Aga pea püsti eviangirl, sest see ei ole maailma lõpp veel :wink: . Küll sa hakkama saad, ja kui tahad kellegiga rääkida, siis siit saab alati häid sõpru, tuttavaid ja lihtsalt mure kuulajaid :wink: :) .
Surin Su silmade jääkülmast pilgust,

ja armastasin ometigi.

njaaa ...ikka kurb natuke

#6
-darkness tänud sulle, ma olen kaua oodanud inimest kes utsitaks mind tagant ja sisendaks mulle enesekindlust sisse ja ütleks mulle et sa pole üksi... praegu on kahjuks mul selline olukord et mul ei ole midagi:sõbrad kadusid ära, isa süüdistab mind pidevalt selles et ma ei oska inimestega suhelda, kuigi mul endal oli enne tema agressiivsust väga palju häid sõpru kellega ma sain superhästi läbi ja ma hoolin neist siiani, kuigi me oleme väga kaugele kolinud teineteisest, aga neid sõpru kes iga päev kõrval oleksid ja toetaksid ei ole mu madala enesekindluse ja eneseusu tõttu ma arvan. Mul on tõesti hea meel et keegigi minu probleemist aru saab. njah ... kahjuks pean veel 1 aasta kannatama oma vanemaid välja.ma ei suuda isa uures üldse enam olla. tema juuresolek on nii ahistav ja ta hääl ja mõtteviis ei lähe üldse minu omaga kokku, kui ta poleks selline agressiivne inimene olnud siis ma ei usu et ma oleks teda eemale tõuganud. aga ta on nii pealetükkiv ja ta läheb vägaa närvi kui talle ei meeldi minu arvamus ja ta surub pidevalt oma arvamust peale..õudne, ma kardan teda.mul on isegi õhtuti hirmuvärinad ja ma ei suuda magama jääda, ema ka on püüdnud poputada mind nagu ta ema arvatavasti tegi aga tegelikult ta on lihtsalt vanaks jäänud ja ei saa mitte millestki mõhku aru ja ei mäleta ka midagi enam, ja see ajab natuke närvi mind, siis ma tõukan ta eemale, sest ta ei saa aru et ma vajan abi probleemi lahendamiseks mitte poputamiseks.oi ja hullumaja isa joob hommikust õhtuni ginni ja õhtul veel suure pudeli konjakit onsees normaalne??ma olen kindel et ei ole.ja siis ma pean veel 1 aasta temaga trenni tegema :O... help, mul ei jää muud üle sest muud ma ei oska ja ta läks koguaeg närvi kui ma trenni ei tahtnud ja tema rõõmuks käisin et mitt tappa saada ja teiste ees mängib ta inglikest...arvab et tal on hullult sõpru aga tegelt keeravad sitta talle koguaeg aga ta ei sa sellest aru...egastahes, ma olen kuulnud et midagi on seotud nende endi vanematega, ma tean et rihmaga võib aga käega mitte, ma rihma ei mäletagi aga kui ta mulle käega kallale tuli võttis näost kinni ja veel lõi vastu nägu mulleja tegi vampiiri näo ka ette, siis veel lõi vastu pead ka pidevalt.. njah ma olen üksi ja kaitsetu... nad kardavad tänavaelu ja nad mõtlevad tglt nii:kui eviangirl sinuga midagi juhtub siis mina ei ela seda üle::ei luba nad välja ka meil minna...väga võimukad vanemad....ja viimasel ajal on nad mind süüdistama hakanud kõiges ja alavääristavad mind teiste ees ja kodus.. ühesõnaga kui ma olen vaadanud ajas tagasi ja analüüsinud oma elu siis ütlen et overprotected and teesklused teiste inimeste ees et kõik on korras ja olen rääkinud teistele kui imeline mu isa on kuigi nad näevad teda väga agressivse ja paha inimesena...njah valus mõelda nüüd....valus alles nüüd kui vanemaks oled saanud ja ta ikka ei jäta oma jonni... mul on isegi kaal tõusnud 20 kilo ja ma kardan pidevalt ja ma ei tea mida oma eluga peale hakata..aga seda ma tean et ma tahan teha seda milles tunnen ennast hästi ja olen rahul endaga...ok äitäh, ma olen muidu 18 aastane-

Re: vanemad, õde, sõbrad

#8
Mulle anti ka väiksena rihma ,et ma suppi ära ei söönud .Kuigi kui ma vanemaks sain ,sain arsti käest teada ,et mul on haigus mis teeb nii et kui tunnen et kõht on täis ja kui kas või ühe lusika peale võtan on kohe okse rada järel.Mis juhtus ka siis kui olin väike .Põrand oli okset täis aga supi pidi lõpuni sööma ja pärast pidin okse ise kaa ära koristama =/
Vasta

Mine “Füüsiline vägivald vanemate poolt”