Jube!

#1
Ühesõnaga ma mõtlesin, et kuna ma olen juba kolmandat päeva šokis ja ei suuda toibuda sellest kõigest mis kolm päeva tagasi juhtus, siis mõtlesin, et äkki see aitab, kui ma niimoodi kõik välja puiskan hinge pealt.

Mu isa joob ja see et nad emaga nüüd lahutatud on, pani teda veel rohkem jooma. Ta ei ela enam meiega (mina, vend, emps) vaid üürib korterit. Ennem, kui tal meie korteri võtmed olid, siis käis siin aeg-ajalt "kontserte" tegemas. Laamendas, karjus, ähvardas jne. Ja nüüd kui ema talt võtmed ära võttis, siis asi läks veel hullemaks.

Öösel umbes 00.00 ajal mõtlesin et lähen duši alla. Me kõik kolmekesi tulime reisilt ja arvata on et me kõik oleme suht väsinud. Ühesõnaga läksin vannituppa, panin vee käima ja umbes kümne minuti pärast kuulsin mingeid imelikke mehehääli. Mõtlesin esialgu, et äkki on need naabrid, kes meil all elavad. Seal pidi ka üks alko armastaja olema. Aga pärast kui need hääled ja uste paugutamised kordusid panin vee kinni ja kuuletasin. Sain kohe aru, et need hääled tulevad siit korteri koridorist ja üks nendest on mu isa joogine hääl. Teine oli mingi tundmatu mehe kaine hääl ja kolmas kuulus empsile, kes nuttis. Mõtlesin kohe et kuidas isa sisse sai kui tal võtmeid pole.. aga nagu pärast selgus ema tegi ukse lahti, sest see sama tundmatu mees palus ja ütles et tõi teie abikaasa koju. Aga igatahes nad rääkisid seal kolmekesi ja siis ma kuulsin kuidas mu suurem vend oma toast välja kõndis ja koridori poole suundus. Ta ütles tollele mehele, et isa ei ela enam siin ja ta võiks ta siit ära koristada. Seda too tundmatu mees tegigi ja uks läks lukku. Ma jõudsin vahepeal enda tuppa turboga joosta, sest vahepeal tahtis isa duši alla minna. Aga kui nad läinud olid, siis ma läksin loomulikult välja vaatama mis seisus mu ema on. Ta nuttis ja vaatas aknast välja, vend vaatas ka aknast välja. Korteris oli kõikjal pime.. Me istusime kolmekesi umbes 15 minutit, kui äkki tirises uksekell. See oli joogine isa. Kuid nüüd juba üksi. Vend tormas kiiresti ukse juurde ja keeras ülemise luku kinni ning jättis võtmed sisse, et isa sisse ei saaks. Tal olid seekord võtmed olemas. Nimelt pidi ta kasse toitmas käima see aeg, mil meie välismaal viibisime. Aga igatahes ta tiristas seda fucking kella 15 minutit, pärast hakkas rusikaga vastu ust peksma ja karjuma jubedaid sõnu. Me ei teinud lahti.. kuid kui isa karjus:" Te närused ***** tehke uks lahti, ma kaotasin oma korteri võtmed ära" siis emal hakkas temast kahju (ma ei suuda siiamaani seda uskuda) ja ta keeras ukse lahti. Ja siis ma läksin hirmust segaseks. Ma ei saanud hingata, oleksin ääre pealt oma pisaratesse ära lämbunud.. jooksin kiiresti enda tuppa ja hakkasin karjuma. Nii kõvasti kui sain. Võtsin padja ja summutasin seejärel seda kõike ja nutsin padja sisse. Ma ei kuulnud mis seal koridoris toimus.. aga.. kui mu paanika hoog enam-vähem ära läks, siis kuulsin kuidas seal laamendatakse ja.. ja karjutakse ja ma mäletan ema nuukseid ja lauset:"Appi sa tapad ta ära ju!!!" Siis haaras minust mingi jõud ja ma tormasin enda toast välja. Siis.. siis.. ma nägin seda kohutavat vaatepilti.. Ukse juures seisis mu vend.. ta.. ta nägu oli üleni punane ja.. ja ta kukil oli isa ning ta kägistas teda. Ema seisis eemal ja ta käsi oli suule pandud. Ma jooksin kägistava isa poole ja lõin kaks korda talle vastu pead.. rusikaga.. ma ei tundnud valu ega midagi , aga see et ma lõin ei mõjunud talle. Seejärel panin automaatselt talle jalgadesse küüned sisse ja lõin ja peksin teda nii kuidas sain ja karjusin. Siis kuulsin ma oma venna häält.. nagu kuskil udus:"Kuula mind, vaata siia! Keera uks lahti, kuuled?!" Ma kuulsin ja tegin nii nagu ta ütles.. seejärel läks uks lahti ja see purjus värdjas kaotas tasakaalu, kuid haaras kätega nii et me ei saaks ust kinni panna. Ma hakkasin teda jälle peksma koos vennaga muidugi ja me saime ukse kinni pandud. See värdjas hakkas vastu ust jälle peksma ja ei saanud aru miks me temaga niimoodi teeme.. kuradi ahv (Te ei kujuta ette kuidas ma vihkan teda). Ta asjad jäid meie poole ja ema otsustas jälle ukse lahti teha (mul pole lihtsalt sõnu). Ma jooksin hirmust pead kaotamas jälle enda tuppa ja summutasin padjaga oma nuttu. Seekord läks seal kõik rahulikumalt.. mingi aeg tuli mu vend tuppa. Küsis kas minuga on kõik korras. Ma ei tundnud midagi.. siiamaani ei tunne. Nii siis kui ka praegu olen ma emotsionaalselt tühi. Ma ei suuda rääkida.. Mu paanikahood kordusid tol öösel veel korra ja mu vend hoidis must kinni ja ütles et kõik saab korda, et ta ei lase sellel värdjal mu tuppa tulla. Järgmisena mäletan ma et jäin magama.

Öelge mulle palun, miks mu ema käitub nii? Miks ta tegi selle ukse lahti? Kas see on kaastunne? Kas tal on sellest värdjast rohkem kahju kui meist, tema lastest???

Teate mis tema esimesed sõnad olid, kui ta mind lohutama tuli? "Kullake, temast saab ka ju aru, no juhtus nii et ta kaotas võtmed ära" MISASJA NAGU? Juhtus nii? See ei ole esimene kord kui see "juhtub".. Ma olen oma emas nii pettunud. Ma millegipärast ei usu enam et ta üldse hoolib meist vennaga. Eile kui ta minu kätt vaatas (seda sama kätt millega ma vastu selle värdja pead lõin) siis ta ütles et peaks traumapunkti minema (käsi valutab ja on suht sinine) Ma ei tea mis mulle sisse läks aga ma plahvatasin ja ütlesin talle järgmise teksti:"Ema kas sa.. sa oled hulluks läinud? Kas.. kas sa ei saa aru kui tõsine see kõik on? Mu käsi vajab võib-olla kipsi.. su poeg.. fakk, su poega kägistati eile sinu silmade all. Kurat, kas sa ei saa aru, et see ei saa enam niimoodi edasi kesta!!!" Mu ema vaatas mulle suurte silmadega näkku ja ei suutnud midagi lausuda. Minuti pärast ütles vaid:"Tahad veel midagi öelda?" Ma hakkasin selle peala paaniliselt naerma, sest see inimene ei saanud mitte muffigi aru ja ma olen kindel et siiamaani ei saa.

Vend käis veel paar korda küsimas, kuidas minuga lood on.. ütlesin et normaalselt. Aga tegelikult ma ei tunne midagi juba kolmandat päeva ja ei suuda toibuda. Mul on endast ükskõik kuidagi.. ma ei suuda naeratada.. ma ei suuda üldse midagi teha. Ja mul on nii halb olla..

Pikk tekst tuli, aga sain vähemalt ära räägitud.. või noh.. kirjutatud. Ausalt öeldes tunnen end samaoodi .. tühjana..

:cry:
Vasta

Mine “Füüsiline vägivald vanemate poolt”