Alkohol + isa = sinilill silma all

#1
Nii, ma pakun, et minu mure on üpris tüüpiline, kuid lugedes/otsides teisi teemasid, ma vastust endale ei saanud. Muredest rääkimine, abi ja nõu otsimine, ei ole mulle eriti tuttavad, seega palun ette juba vabandust, kui kuidagi liiga pealiskaudne olen.

Alustaksin siis sellest kohe, mis mind siia ajendas teemad tegema. Minu isa lõi mulle korduvalt lahtise käega näkku, hoides ühe käega kuklast juukseid kinni, et ma ära joosta ei saaks. Tegelikult olin ma juba pikemat aega mõelnud, et millal see ka juhtub lõpuks. Ema saab juba regulaarselt peksa ning nüüd, mil mina suurem olen ja rohkem oma ema moodi välja näen, kuulen isalt ebameeldivaid ähvardusi. Mu isa on alkohoolik. Ja selle all ei mõtle ma mingit töötut vanameest, kes kodus päevad läbi joob. Ta on heas füüsilises vormis 36.aastane mees, kes töötab kaugsõiduautojuhina. Tööl on ta järjest kolm nädalat ja siis on üks nädal vaba. See ainus nädal, mis ta kodus kuu jooksul veedab, on totaalne põrgu minu, mu noorema õe ja ema jaoks. Öösiti ei julge magada, sest kunagi ei tea, millal jälle peab uksest välja jooksma, et mitte pihta saada näiteks kööginõudega. Loomulikult, igal vabal hetkel on mu isa joobes. Ta ei oska piiri pidada. Ometigi suudab kolm nädalat kaine olla ja ilusti tööl käia. Selle ta vabanduseks toobki - tema käib tööl ja teenib raha, meie kolm ei tee midagi. Kuigi mu ema käib ka tööl, aga tema saab miinimumpalka. Isa ainult naerab selle peale. Ma arvan, et mu ema oleks koos minu ja mu õega isa juurest juba ära kolinud, kui ta nii väga ei kardaks, et ta ei saa hakkama. See naine hämmastab mind - ta oma abikaasa on murdnud ta jalaluu, lükanud alla teise korruse rõdult jms. Ma olen kohutavalt püüdnud talle rääkida, et ta nõuaks lahutust. Aga ei. Ta on nõus kannatama vaimset ja füüsilist vägivalda selle nimel, et lastel kindel katus koguaeg peakohal oleks. Kuigi, see teeb minule just rohkem kahju.

Kodust ära minna mul kellegi juurde ei ole ja kui olekski, siis ma ei saaks oma ema jätta. Ta on kõige kallim mulle ja mina olen ainus, kes teda natukenegi kaitsta saab. Tal on närvid läbi, nutab ja karjub vahest ilma põhjuseta. Tunnen, et olen varsti ise samasugune. Paar korda olen helistanud politseisse ka. Nemad viivad isa ainult kartsa kainenema, sest ema keeldub kategooriliselt süüdistust esitamast ja keelab ka minul seda teha. Ta kardab isa liiga palju. Ja kui isa saab kainerist välja ning ka trahvi "rahu rikkumise" eest, on veel suurem kuri karjas.

Ma ei teagi, mis lahendust ma otsin, sest ilmselgelt siin ju midagi ei aita. Mul on lihtsalt selline tunne, et ma ei jaksa olla enam, nagu miski paisuks sees. Ma ei suuda isegi enam oma käitumist kontrollida ja kipun end sõprade peale välja elama. Ma nii kardan, et ta lööb mind veel... Ta tuli koju eile õhtul, jõi end täis ja mina oma esimesed laksud kirja saingi. Ees on aga veel terve nädal isaga. Ja kui ta kaineks saab, siis ütleb ta alati "Palun vabandust!", viskab emale natuke raha ja ütleb, et too endale midagi ilusat ostaks ja ongi jälle "rahu". Järgmise korrani. Kogu minu elu on selline olnud, ainult et varem olen ma olnud sunnitud pealt vaatama, kuidas mu ema pekstakse. Ma vihkan seda abituse tunnet.
I Don't Imagine You And I Anymore

mina

#2
mul oli ka konflikt kasuisaga(kaugsõiduautojuht) jaanuari viimasel pühapäeval, kui kinost tulin, tekkis konflikt mille käigus virutas ta(lisaks oli ta purjus) mul lahtise käega vastu nina ja verd hakkas jooksma. ma sain kodust nipiga välja, läksin politseisse ja ma praegu elan nii nagu seda konflikti poleks olnud ja hoolimata sellest et midagi niisugust juhtus ma naeran samamoodi nagu ennem
elu on suur ja patune keerdkäik

#4
tegi trahvi, kasuisa solvus, arvas et tahtsin ära ajada. aga annan sulle väheke nõu kui võtad nõusse minna politseisse:räägi kõik episoodid nii üksikasjalikult ära kui saad, kui keegi veel teab tunnistada, räägi talle ka et tunnista üksikasjalikult ära. kui neid episoode on rohkemgi olnud, saab ta kindlasti suurema karistuse. lsaks teatakse eri istantsidele ka(mul oli ohvriabi ja linnavalitsuse ametnik, kes käis külas); lisaks palu et tutvustatakse juurdluse käiguga ja ja kui küsitakse et tahad eriarvamust lisada siis ütle ära mis karistust sa talle tahad. soovitan ausalt antud juhtudel politseisse teatada, sest alaealiseid ei peksta, lisaks sul on endal pärast siuke tunne et sellist asja poleks kunagi juhtunud
elu on suur ja patune keerdkäik
Vasta

Mine “Füüsiline vägivald vanemate poolt”