luuletus

#1
Tegin ühe luuletuse ja kui saate võiksite kirjutada oma arvamuse sellest, olen muidu 15 aastane tüdruk.

Ilus päikeseloojang või mürisev äikesepilv
olen kaua ma oodand aga ikkagi igatsen sind
Kui kaua siin üksinda tähtede all, ma olema pean
Kui pole sind näha veel ikka veel, ei ikka veel tulemas seal

On külm, vist talv nüüd käes
Vaja mõelda millegile muule
Mõelda soojale suvele
ja kui suikuda unele,
proovida unustada kõigest väest

On kuu taevas, tähtede seas
Ei tea kas seal oleks hea
On kuulegi antud ju päikesevalgust
tea kas kuu on siis soe ja hea
ma ei tea

Ma vajaks nii väga uut algust
kuid kas see saabumas on niipea
Ma vajaks ikka veel natuke julgust
kuid ikkagi juba vist minema pean...

Ja sa tulemas oledki,
kas sind tõesti ei märganud ma
nagu miskit halba enam polekski
nagu just oleks ärganud ma

Kahekesi kaua veel oleme
Päikesetõus ilusaim näib
Sa tulid, sa tulid, sa tulid veel
meist mured nüüd maha jäid

Mis oleks maailmal mõtet,
kui elada enam ei saaks
Kas me vaataksime lõket,
Nii et midagi vastu ei saa?

Las päike loojub ja tõuseb
ja paistab kuule ja planeedile Maa,
kuid ei iial, ei iial me jaoks
otsa ta ei saa

Päris pikk luuletus,lugesin et 34 rida, aga kui keegi viitsis selle läbi lugeda, võiks öelda midagi selle kohta :) Tean ise muidu et see päris katkendlik, aga jah...
Vasta

Mine “Minu looming”

cron