Nukravõitu luulelaadsed sõnade sasipuntrad

#1
Hei! Mõtlesin, et jagan ka siis midagi oma hiljutusest loomingust. Ma polegi varem eriti riimita kirjutanud, seega oli uus ja huvitav kogemus:

Istun siin, oma voodis
Oma toas ja oma turvatsoonis
Värviplekiline läpakas, kõrvaklapid
Muusika murtud südamete ilust
tunnen enndast üksi, igatsen
Püüan mitte mõelda sest
Kes tervenisti minusse nüüd imbund
kellest ei tohiks mõelda, ei unistada
"Pole sinu, pole lootust!" karjub mõistus
"Vaiki mõistus!" ainult vastab hing

Istun siin, oma voodis
Oma toas ja oma turvatsoonis
Murdunud südamed ei ole ilusad
Üksi tunnen end ja aina igatsen

...

Kas ma olen eemaletõukav?
Kas vastik ainult vaadata on mind?
Tegelt olema ükskõik peaks, sest
Ei ole ju sinu südameasi
Kes mulle meeldib ja kes mulle ei
Kuid siiski sind kotib ja nii mõndagi teist
Keda võtta soovin riidest lahti,
Kuid miks? Ei mõista

...

Sind seiran eemalt, häbelikult
Mind võluvad su kurvid ja su vead
Su nägu õhetab ja põsk on kare
Su pilk on soe, vast veidi liig ükskõikne?
Oled tüdruk, kest kirjutada laule
Kunstnike südameid kes murrab, oled sa
Sa pole ilus, mind võluvad su vead
Oh, tüdruk, ära anna lootust
Liiga palju kipun tahtma ma
Mu tüdruk, keera mulle selg
Liig kuumaks seest teeb sinu pilk
Liig palju igatsen, sa oled liialt hea

Sellised siis. Ega midagi erilist ei ole, lihtsalt hetke emotsioonid kirja pandult. Kui viitsite, siis võite oma arvamust ka avaldada
“Man is many things, but he is not rational.”
― Oscar Wilde, The Picture of Dorian Gray
Vasta

Mine “Minu looming”