luuletused

#1
Tere tahtsin lihtsalt jagada enda luuletusi.
miks sa tegid mulle nii
ma hoolisin ju sinust
minu südames on nüüd tühjus
kas sa oled unustanud minu
või sa ei hooli minust
sa aitasid mind,
kui mul oli raske
ja mina kuulasin sind,
kui sinul oli raske.
Mäletad veel kõiki neid mälestusi
kõiki neid kokku saamisi...
nüüd ei ole sind minu jaoks,
kui mul on raske
ma igatsen sind
aga sina vist mind mitte.
sa jätsid mind siia,
siia pommiauku koos pagulastega.
Ma igatsen sind nii väga
aga sina ei saa sellest aru.
Mul on küll ka teisi sõpru
aga sina olid minu juures
kui mul oli raske


Igaühel on erinevad mälestused
kuid kõik nad on inimesed.
Igaüks on inimene
aga nad on kõik erinevad
selles külas on palju erinevaid inimesi
erinevatest nahavärvustest,
erinevatest riikidest.
Kuid neid kõiki koondab üks soov
olla enda kodus,
kuid nemad ei saa enda kodus olla.
Nad tunduvad kahtlased
kuid nad ei pruugi seda olla.
Neil on teised kombed,
kuid mina ei saa nendest aru.
Ma kardan neid,
kuid ei tea mille pärast.
Nad on ju lihtsalt inimesed.
Inimesed ei taha neid siia,
kuid olen kindel, et kui nad ära läheks
siis neid igatsetaks tagasi.
Nad on saanud juba igapäeva elu lahutamatuks osaks.
Nende pärast on küla turvalisem
ja kuulsam.
Sellised inimesed elavad minu kallis lapsepõlve külas,
vao külas.

Ingel
Sa oled mu ingel
väike ja armas
Oled mu juures igahetk
kui on aega
meil on alati lõbus
ning me teeme kõike koos
Sa oled nagu päiksekiir,
kes on alati särab.
Sa oled nagu mu õde,
kes kunagi ei jäta mind.
Sa oled ingel,
keda ma igatsen.
Sa oled ilus
nagu päikeseloojang
nagu talvine hommik
Sa oled ingel,
kes alati kaitseb mind.
Sa oled tiibadeta ingel
sa oled mu sõber.
Vasta

Mine “Minu looming”

cron