Piiga

#1
Ma ei taha sind siia,
et saaksid mu mõistuse viia.
Soovin sind aasale,
kus tutvustasid mind enda kaasale.
Eksin,
See oli su ema seal,
ta lamas lillede peal.
Mis närtsinud ja mullaks saanud.
Sa järsku mind anud,
et ma ei räägiks temast,
ei mõtleks läinud emast.
Ma ei rääkinud.
Aasta hiljem, kuis tutvustasid meid,
oli kasvanud minust neid.
Ma igavesti olen nüüd piiga.
Mu minek tegi sulle liiga.
Ära kurvasta.
Varsti puhkad sa siin,
kus magan mina, su Pille-Riin,
seal, kus mullaks kõdunenud su ema.
Lõpuks oleme me läinud, mina, sina ja tema
Aga mis siis, kui sa ühel heal päeval ärkad üles ning avastad, et terve viimane aasta on olnud uni?
Vasta

Mine “Minu looming”