looman omangut, härrased

#1
sinised vaalad kaunil aasal rohtu sööma tulid kord. vanaeit säält na hui lasi, AGA LEHMAD
aga lehmad mainisid, et neil fucking pohui on
varsti aga domineeriv vaal astus domineerivale lehmale lähemale
ja näitas rohuga säravaks söödud hammast
tal nägu oli kiuslik peas
ning lehmale ta lajatas
lehm nuttis nagu pisiloom
ja küsis, miks sa teed nii, kallis vaal
me jagame ju rohumaad
me sööme samu putukaid
siis ütles vaal veelgi suurema irve saatel:
sa võid olla pohuist, aga mina olen nahuist
veest välja tulles ajuloputuse sain
nüüd kiusan sind, kallis lehm
sest pole mul nii täpilist keha, neid seksikaid laike, mis säravad päikese käes
olen sinine, ning naaber arvab, et lõigun
tegelikult olen kõigest vaal
kes tunneb rõõmu rohusöömisest
kuid kui tuleb võitlust pidada lehmaga
on vaalgi õel
sest tahab oma kohta rohuühiskonnas
ja tahab aasal olla võrdselt koheldud
siis virutas ta lehmale, ning lehma hammas lendas
ta möirgas, kappas järele, ning kabi ära lendas
vaal pihta sai, ning suri
ja teised vaalad nutsid
sai aastast suur ja sügav meri
ja teised lehmad ära uppusid

aitäh, aitäh
Vasta

Mine “Minu looming”