jah,kõike siis.

#1
surm südames,tormisilmis
ma elasin tuletornis.
hirmuuneäos,valuvormis,
sinu vägi-ja meelevallas
sõnulseletamatus ilmas,
makstes kinni
kõik su kapriisid,mis endast välja mind
viimaks endasse viisid
nüüd tean süda on rada.
seda
rahu on mäletada well matured, 100% pure.
sure



ajaloo õpik jookseb verd.
ma ei taha teda puudutada.
keemia on valmis iga hetk plahvatama
füüsika raamat nihkub eest ,niipea kui sirutan käe
matemaatika murdub tundmatuiks suurusiks,
bioloogia muudkui paljuneb,pooldub ja pooldub ja pooldub.



sõnad on hõbe,
naeratus on kuld,
noorus on tõde,
vanadus on muld.


Vasta

Mine “Minu looming”