Set me aflame!

#1
For You there is something I want to tell.
I've loved You before the first sight I caught,
I'd rather walk through the pits of hell
than lose You, even just have the thought.

My love for You is truly undying.
Thinking of You, my heart is pounding.
When You're happy it's as if I'm flying.
When You're sad I feel like drowning.

The things I've done, some good, some bad.
I've made You laugh, smile but also cry.
I beg of You, please don't be sad
for that will make me want to die.

I hope You know, for You I'm here
for You're the one I hold most dear.
"Blue! Blue! Blue!" - Master Elodin, Name of The Wind.

Re: Set me aflame!

#4
Väga sügav, eriti meeldib mulle sinu lüüriline eneseväljendus ja A,B,A,B stiilis lõppriimi valik, mis on selle luulevärsi jaoks justkui loodud! Kust said inspiratsiooni? Mõni päriselu kogemus, on sul mõni muusa mis innustab sind oma emotsionaalseid mõtteteri niimoodi mustvalgele kujule ilmutama, või.... midagi muud?

Mul tuli silme ette kohe mees, kes on kirjutuslaua taga, hämar laualamp valgustamas paberitükki ja sulge ta käes. Ta on sügavas mõttes, ta rändab mööda enda tundelisi virr-varre peas. Ta mõtleb oma armsamale ja sellele kuidas ta on talle haiget teinud. Ta tahab kirjutada enda teisele inimpoolele kirjakese, väljendades enda tundeid ja soove, käsi on juba paberil, esimene sinine punkt on juba paberile vajutatud... Aga siis ta otsustab, et ei tee seda, paneb pastaka käest paberi kõrvale laua peale, vaatab kurvalt valgusekuma ja lülitab siis ängistava klõpsuga tule kinni. Paber jäi tühjaks, pastakas jäi ühe punkti võrra vaesemaks, mees jäi ilma võimalusest oma armastust tagasi võita... ja kõike seda selle nimel, et säästa isikut, kes oli ümbriku aadressi taga, valust. Nõrga valguse ja hajuva lootuse asemel jäi järgi ainult, pimedus... punktiga paberossil, mis tähistab kõige lõppu, mitte algust nagu peategelane oli mõni hetk tagasi lootnud.


Cruentus, sa oled geenius :(

Re: Set me aflame!

#6
Iseenesest on väga tore, et kirjutad nii ilusasti ja puha, aga.. Alati, kui ma loen armastusluulet tahan ma internetilehe või raamatu ruttu sulgeda. Minu suhe armastusluulega on nagu liigse halvaa söömisega - syda läheb pahax. Ei tee autorile mingit kriitikat. Luuletus on väga ilus omas kontekstis.. Kyllap see mu enda probleem, et suurem tunne on juba ära olnud. Ma soovitan sul ajapikku linti vahetada ja keskenduda siiski oma loomingus muule kui armastusele.
eraldatus

Re: Set me aflame!

#8
vertigole: Esiteks tänud ja su küsimuse vastuseks siis see on ühele isikule mõeldud.

Feanorile: Ma olen ka muudest asjadest kirjutanud, kuigi rohkem niisama lollitamiseks.See luuletus on selline nagu ta on ja selleks on ka põhjust sest ma tõesti armastan seda inimest kellele see mõeldud on.
"Blue! Blue! Blue!" - Master Elodin, Name of The Wind.

Re: Set me aflame!

#9
Cruentus kirjutas:vertigole: Esiteks tänud ja su küsimuse vastuseks siis see on ühele isikule mõeldud.

Feanorile: Ma olen ka muudest asjadest kirjutanud, kuigi rohkem niisama lollitamiseks.See luuletus on selline nagu ta on ja selleks on ka põhjust sest ma tõesti armastan seda inimest kellele see mõeldud on.
Kas sa läkitasid selle teose oma maasikamagusakesele valentinipäeval? Usun, et see ründas otse ta südant ja ta vandus su sõnaosavusele ja poeetilisele hingestatusele? On mul õigus, või ei läinud kõik nii nagu oodatud?
Vasta

Mine “Minu looming”