jutuke ''Puravik''

#1
Puravik oli üks päri sõjakas sell. Ta ärritus kergesti ja kippus vägivaldne olema, kuid unustas asja kiiresti ja tahtis ruttu ära leppida.
Ühel päeval metsas jalutades kuulis ta nuuksumist. Ta leidis samblikust üksiku muraka. ''Keegi ei taha minu sõber olla!'' lausus ta ja nuttis edasi. ''Mina tahan,'' ütles puravik ''lähme seiklema!''
Nad olid juba möödunud mõnest tammelehest ja ühest sõnajalast, kui nad nägid marjulisi lähenemas. ''Ruttu, peida ennast minu alla!'' ütles puravik murakale. Puraviku plaan peaaegu õnnestus, marjulised läksid mööda. Kuid puravik oli suur ja terve ning köitis marjuliste tähelepanu, niiet üks neist hüüdis: ''Vaadake, kui ilus puravik!'' Kõik tulid teda imetlema. ''Oota, mul on nuga kaasas.'' ütles üks ja tahtis puravikku üles korjata, kuid puravik lõi teda ning jooksis minema.
Kui marjulised olid juba silmapiirilt kadunud, kukkus murakale pähkel peale. Nüüd oli murakast järgi ainult puding. Pähkel hakkas kohe vabandama, kuid puravik ei kuulanud teda. Ta purustas pähkli ja jooksis ära. Üks ussike nägi seda pealt ja läks kohtunikule kaebama: Kohtunik, kohtunik, purakas puravik purustas pähkli!'' Kuna kohtunik oli ka pähkel, läks ta kurjaks. ''Tooge ta kohtusse!''
Kohtus olid kõik peale puraviku pähklid. ''Puravik, te purustasite pähkli!'' karjus kohtunik. ''Armuline kohtunik, see pähkel lömastas mu parima sõbra muraka ja ma suurest vihahoost purustasin pähkli.''
Kuna seened on üsna ebausaldusväärsed metsakodanikud, ei uskunud keegi teda. Just siis, kui kohtunik tahtis öelda ''Süüdi!'', vallutas kohtusaali oravate invasioon. Puravik kasutas võimalust ja põgenes külla. Metsa teda ju enam ei taheta!
Külas nägi ta ühe maja aknast keeksi. Keeks kukkus maha ja ta viidi kompostihunnikusse. Kompostihunnikus kohtas puravik veel pelmeeni, jahu, poolikut kanakoiba ja õuna. Kõik jutustasid oma loo, kuidas nad kompostihunnikusse sattusid. Peale puraviku lugu ehmusid kõik. Nad kartsid, et puravik purustab ka nemad. ''Kas sa oled kung fu master?'' küsis õun arglikult. ''Wi, lihtsalt tavaline puravik.'' Ülbe pelmeen ütles: ''Mina sind ei usu, sa valetad!'' Puravikku tabas jälle enneolematu vihahoog ja ta purustas pelmeeni.
Kuna ta vihahoog veel lahtunud polnud, otsustas ta sõjateele asuda. Ta läks maja kööki, purustas seal põdramaksa, kausitäie maasikaid, paki makarone, jahu, piima vorsti ja toiduõli.
Rohkem ta purustada ei saanud, sest tuttav hääl ütles: ''Näe, see on seesama puravik, kes mind lõi!'' ja viskas seenekese pikemalt mõtlemata pannile. Niiet ära ole teistega kuri, kui sa ei taha, et sinuga kuri ollakse!
Vasta

Mine “Minu looming”