Uus elu

#1
Tere!
Mul on kuidagi eelmisest aastast peale oma elust kopp ees. Mul ei ole enesetapu tahet vaid see, et mulle ei meeldi kes mina olen ja inimesed minu ümber. Isaga ma ei suhtle, ema vastu ma enam mingit ema-tütre sidet ei tunne ja temast ma eriti ei hooli enam, sõprade vastu olen ka huvi kaotanud. Soovin koguaeg üksi olla.
Ennast ma ei kannata üldse. Vaatan peeglisse ja näen haledat, mõttetut inimest. Üldse olen väga ebakindel.
Koolis olen ma motivatsiooni kaotanud ja üldse tervest Eestist on mul kopp ees. Olen mõelnud alustada uut elu aga mida alaealine teha saab. Ma olin alguses psühholoogiga rääkinud kuna arvasin, et keegi ei soovi mind ja ma olin korra isegi enesetappu proovinud aga ta ei aidanud mind ja saatis mind kohe ema juurde oma murest rääkima ja saatis psühhiaatri juurde. Seda ma ei teinud kuna ma sain aru, et ma ise lükkan inimesi endast eemale ja tahan ise üksi olla. Kuskil inimrohketes kohtades on piin käija kuna inimesi ma ei kannata ja ausalt öeldes vihkan kui põrkun nendega kokku...Koolist rääkimata. Ma vihkan seda, et teen teistele haiget aga samas naudin seda kui nad mu rahule jätavad.
Mida teha? Olen ma mingi erak või vaimselt ebastabiilne?
Ette tänades. :D

Re: Uus elu

#3
Eraku iseloom ongi keeruline. See, et enesetapule mõtlesid ja psühholoog saatis ema juurde ilma asja uurimata tglt ütleb nii mõndagi.

Jah, tõukad eemale, aga Sa soovidki vaikust ja rahu? Selleks ei pea elu otsast alustama. Vanematele saad seletada, et soovid pigem üksi tegutseda. Easkaaslastega ja sõpradega on selles suhtes nati keerulisem.

Nõme ja mõttetu...hmm...seda olen ainult mina seega Sina ei saa olla:D nali naljaks, ma pole näinud veel ühtki mõtetut inimest. Ja kinu kogemust mööda, need kes end nõmedaks nimetavad, kritiseerivad end liiga palju, isegi, kui neil on keeruline iseloom.
Vasta

Mine “Üksildus”