Minu mottemaailm

#1
Tere!
Viimasel ajal olen tähele pannud et mu kõrval ei ole pere(elan ühikas ja aind nv käin kodus),sopru ega meestki pole..:(see pole kõige tahtsam agajhm), kõik kes on mu elus sobrad olnud, elavad oma elu edasi ja noh vahepeal räägime jn aga nad on ikkagi kuidagi kaugel ja ma tunnen et tihti ühikas olles, täiesti masendavalt eriti kui mõtlen liiga palju ntks selle yle et kõigil on ayee pidu lala joome jne, omad poisid ja grupid..koik elu chill jne jaa ss olen mina, kes suhtleb mõndade inimestega kes omades gruppides juba..ma lihtsalt ei suuda enam nii õppida ega elada, ma olen tihti olnud vaikne sest inimesed on naernud mu välja, ma ei ole teistega sest nad on omavahel ega soovi minuga ka niisama koos olla et nad tuleksid ise mu juurde, jah tõsi on see et ootama ei saa jääda ja sellepärast olen olnud ka ses suhtes aktiivsem kuid ikkagi, kui ma olen kellegagi koos siis naeran, sest tundub et olen õnne tipus, et keegigi hoolib minust kuid kui reaalsus kätte jouab ntks koolis, siis kõik on omavahel, see tekitab mulle väga suure masenduse sest mul on kaks äärmust kas olla v mitte olla ehk siis kas olla negatiivne v mitte aga inimeste käitumise järgi, see kuidas ja kas ta minuga suhtleb otsustab selle kuidas ma suhtun temasse.enmasti arvan et kõik on nii imeliku inimesed et ei hakka yldse rääkimagi kuid elu sunnib, seega ma üritan ja alati olen lootnud ja loodan missest et mitte milletki ei tule midagi head välja,ma tahtsin lihtsalt et ka teie kes te loete, mõtleksite selle yle ja avaldaksite arvamust kas see kõik on nii( vähemalt teie jaoks v kuidas kaitute/arvate ise selle teema peale).

Re: Minu mottemaailm

#2
Kutsu siis enda juurde inimesi, kellega vahel suhtled, või kes varasemalt huvi üles näidanud, aga suhtlus vaibunud vms. Mingeid hobisid ei ole sul? Sarnased huvid ja vaated on ka pikema suhtlemise juures olulised, vahel lihtsalt ei olegi mõne inimesega millestki rääkida, eriti kui teine selline vaikne ja häbelik.
Vasta

Mine “Üksildus”