Pole sõpru

#1
Teree...
Noh viimasel ajal on hakanud tunduma, et sõbrad kaovad kuskile. Tüdrukud, kellega 1-4 klassini sõbrustasin, on omaette, noh muidugi on mul ka 5 sõpra kellega koolis olen koos, kuid noh valjaspool kooli nagu eriti kokku ei saa...
Uks mu parim sobranna soimas nao tais, et mina pole intelligentne ja lihtsalt ei suhtle minuga enam.

Võite mulle sonumi kirjutada, kui tahate suhelda..
Olen 13.a tudruk, Tallinnast

Re: Pole sõpru

#3
Miks Sa nende sõpradega koolist väljas kokku ei saa, kellega koolis suhtled?
On teil see jutuks tulnud, et väljaspool kooli kah kohtuda? Tahaksid Sa ehk selle nendega jutuks võtta?
“It's what you've done with your time, how you've chosen to spend your days, and whom you've touched this year. That, to me, is the greatest measure of success.”
― R.J. Palacio, Wonder

Re: Pole sõpru

#9
No tegelt on see ka, et kui sul on juba mingi oma sõprusringkond siis sa oled ettevaatlikum inimeste suhtes väljaspoolt ja ei ole see nii lihtne midagi.. ma ise olen end ümbritsevate inimestega harjunud ja kohe nagu selline kaitsereaktsioon on uute inimeste suhtes, kui keegi tekib või kui keegi tahab minuga hakata suhtlema või kutsub välja vms siis ega ma nii naljalt enam nõus ei ole sellega. Ja kahekesi sa ka lõpmatuseni selle inimesega ei ole, mingi hetk tulevad teised ka mängu ja neil on ju mingid omavahelised naljad ja jutud ja siis see "uus" on ilmselt siiski tõrjutud, tekib tahes tahtmata mingi distants inimestega. Samas pika peale kaob see ära, aga tavaliselt inimesed eemalduvad enne ise. Nii et see "neil on oma sõbrad" on õige, tunned ikka end nagu viies ratas vankri all, sest teistega ollakse juba ammu sõbrad ja sind ei võeta päris nii nagu teisi.
muru

Have you ever walked into what seemed
to be somebody else's dream?


http://reaalnehipiman.blogspot.com

Re: Pole sõpru

#10
Jänes kirjutas:No tegelt on see ka, et kui sul on juba mingi oma sõprusringkond siis sa oled ettevaatlikum inimeste suhtes väljaspoolt ja ei ole see nii lihtne midagi.. ma ise olen end ümbritsevate inimestega harjunud ja kohe nagu selline kaitsereaktsioon on uute inimeste suhtes, kui keegi tekib või kui keegi tahab minuga hakata suhtlema või kutsub välja vms siis ega ma nii naljalt enam nõus ei ole sellega. Ja kahekesi sa ka lõpmatuseni selle inimesega ei ole, mingi hetk tulevad teised ka mängu ja neil on ju mingid omavahelised naljad ja jutud ja siis see "uus" on ilmselt siiski tõrjutud, tekib tahes tahtmata mingi distants inimestega. Samas pika peale kaob see ära, aga tavaliselt inimesed eemalduvad enne ise. Nii et see "neil on oma sõbrad" on õige, tunned ikka end nagu viies ratas vankri all, sest teistega ollakse juba ammu sõbrad ja sind ei võeta päris nii nagu teisi.
Täpselt
Vasta

Mine “Üksildus”