Re: koer.

#2
Räägid sellest emaga. Koer on tõesti suur vastutus. Miks ta arvab, et sa sellega hakkama ei saaks, ja kui vana sa üldse oled? Kus te elate? Korteris, oma majas?

Teine võimalus on arutada koos emaga ja näiteks koos temaga(kui endal vanust veel nii palju ei ole) loomade loomade varjupaika appi minna, näiteks koeri jalutama.

Re: koer.

#6
Kõigepealt tasuks teha seda, et uurida kõike koera pidamisega kaasnevat - kulud (nii igapäevasemad nagu toit, koera läbinäritud asjade uuestiostmine, koertekool kui ka võimaliku ootamatu haiguse korral ravile kuluv), kasvatamine, igapäevarutiin jms ja mõelda tõesti väga väga läbi, kas oleksid ikka selleks vastutuseks valmis. Tean ise ka neid juhtumeid, kus sinuealine laps on koera võtnud ja on kiirelt tekkinud needsamad kardetud probleemid, et ei viitsita jalutamas käia ega üldse piisavalt koera eest hoolitseda. Alguses, kui vaimustus on suur, tundub jah, et küll ma teeks, aga kui juba rutiin käes, siis reaalselt kujuneb asi paratamatult teistsuguseks. Nii et jah - kõigepealt vii ennast täielikult koerapidamisega kurssi, et otsus tõesti läbi mõelda ja ka emale seda näidata, et oled läbi mõelnud.

Re: koer.

#8
termomeeter kirjutas: koera läbinäritud asjade uuestiostmine, koertekool
Mul koer juba 4aastane ja selle peale ma raha ei kulutanud, õnneks. Ta ei närinud midagi peale oksi ja oma mänguasju :D ja milleks need koertekoolid? Minu koer sai ka ilma selleta ilusti hakkama :D aga iga aastased arsti visiidid, et koer süsti saaks, seda tuleb ka arvestada :D

Re: koer.

#9
Defineeri "koer sai ilusti hakkama"? Mina tean koera, kes ei saa teiste keortega koos olla (ta kardab neid), kes laseb nelja tuule poole jalga kohe, kui värav lahti teha või rihmata jalutama minna, ning kes pistab kohe lõugama, kui võõras aeda siseneb (perenaise loaga), sest ta on lihtsalt nii paganama arg. Mitte kellelegi ta ei kuuletu, ei oska ka elementaarseid käsklusi nagu istu, kõrvale, vms.

Võimalik on muidugi, et teil on endal oskus ja enesekindlus olemas, et koera õpetada, kuid kui varasemalt koera pole olnud, soovitatakse koertekooli, mis on nagunii rohkem omanikule mõeldud.

Re: koer.

#10
Koertekool on, jah, selleks, et koer ei hauguks vahetpidamata nagu enamik koeri, nii et nii naabritel kui ka omanikel on närvid läbi. Isegi kui teil pole aeda, et koer saaks seal kogu aeg möödujate peale haukuda, võib ta seda teha ka toas, eriti näiteks, kui teid ei ole.. mis on väga tüüpiline. Nii et, jah, nõustun Reedetuga, et kui just enne koera pole olnud ja tõepoolest koerte õpetamisest ise palju ei tea, on parem siiski koertekool. Kui koerale halvad harjumused juba külge on jäänud, on juba tunduvalt raskem ümber õpetama hakata.

Re: koer.

#11
Mul vanaemal on staffordshire terrier, keda muidu peetakse suhteliselt agressiivseks koeraks, ja kes pole kunagi koertekoolis käinud, kuid võõrastega on väga sõbralik, ei ole kunagi asju katki närinud, ei hakka lampi haukuma jne. (ta nüüdseks vist juba 7a)
"Normalness leads to sadness" -Phil Lester

Re: koer.

#14
Andke andeks aga ma olen koertespetsialist ütleme nii, kodus on mul tõupuhas ja kuulekas saksa lambakoer, okei see selleks, aga kes endale koera tahab võtta, see peab temaga tegelema, sest asjade lõhkumine ja närimine tähendabki seda, et sa ei tegele temaga piisavalt! Ja ainult närimiskondid ei aita, vaid ikka pikad jalutuskäigud. See sõltub natuke iseloomust ka. Meie kuts oli väiksena jube mürgeldaja, aga üksi koju võisime teda vabalt jätta, sest et ta pole mitte midagi katki teinud :)
Vasta

Mine “Üksildus”