Kassina omapäi kõndides

#1
Lühikese ajaga on mu tutvusringkond peaaegu kokku kuivanud. 2 aasta eest läksin kutsekasse, aga siiani ei ole ma seal kohanenud. Sest pole erilisi sõpru.
Üks sõber tekkis aasta eest, kuid too valmistas pettumuse. Sõbra klassivend olimind laimanud ja seda laimu jäädi uskuma.
Paralleelselt sellega kolis mulle toakaaslane sisse. Jube omapärane ja puha. Tekkis tunne nagu oleks teda juba aastaid tundnud. Kuigi teadsime üksteist vaid 1 päeva. Järgmisel koolipäeval ta aga pakkis asjad ja sõigis enne keskpäeva koju. Talle polevat see kool istunud.
Ühesõnaga, enam ei oska ka miskit muuta või välja mõelda. Enamik koolikaaslasi on rumalad ja ülbed.

Re: Kassina omapäi kõndides

#2
Selle toakaaslasega võid ju niisama ka edasi suhelda, kui ta nime tead, ei pea ju üheskoos koolis käima, et suhelda võiks.

Aga jah, soovitan suhtumist muuta, et kõik on ülbed ja rumalad, pigem on asi selles, et lihtsalt ei sobi kokku, kõik inimesed ei sobigi omavahel. Kui sul juba eelarvamus ja suhtumine, et kõik on nii rumalad jne, siis loogiline, et vastupidist ei hakkagi juhtuma, pigem tõrjud ise kõik inimesed eemale. Vaevalt et kõik KOOLIkaaslased rumalad ja ülbed on, kursusekaaslastest saaks veel aru, et kui tõesti on erand juhtunud ja palju selliseid ühte gruppi sattunud, kellega ei klapi.

Tutvu siis internetis, kui päriselus ei vea, alati saab ju pärisellu üle minna ehk siis kohtuda ka päriselus, kui netis suheldes hästi klapib.
Vasta

Mine “Üksildus”