Kurbus, üksindus

#1
Tere! Ei tea, kas on mõtet, aga proovin.
Isaga ei suhelnud 8 aastat, siis saime õe sünnipäeval kohtuda, suhtlesime, pool aastat oli elu nagu lill, kui mu ema andis sisse alimentide nõudmise mingi paberi ja siis oli kõik. Emaga olen elanud kõik elatud 12 aastat, kordagi pole kuulnud lauset "ma armastan sind", juba 5-aastaselt tundsin end üksi. Aga no see selleks.
On siis nii, et mul on tihti selline kurbuse või üksinduse tunne ja pidev meeleolu kõikumine. Automaatselt naeratan, kui hinges on valu. Mul on peaaegu iga päev tunne, et mind nagu polekski olemas, mind ei ole vaja, ma olen tühi koht, mind ei kuulata, ma olen kõige halvem inimene kes üldse olemas saab olla. Vahel ei saa aru asjadest, mis on reaalses elus, seda heidetakse pidevalt ette. Nalja ka ei oska teha, seda samuti heidetakse ette. Kui ma olen kõige masendavamas punktis (seda on selle aasta jooksul juhtunud vaid kaks korda), hakkan valust, mis on seespool, teiste ees nutma ning millegipärast samal ajal naerma, ja ütlen, et keegi ei kuula mind, ma ei jaksa enam, siis öeldakse, et kõik ei saa olla alati minu tujude järgi, ma olen liiga emotsionaalne. Seda ütleb alati tüdruk, kes ise pidevalt räägib, et teised on tema halvas tujus süüdi. Tihti ootan, et keegi tunneks muret, aga kui see juhtub, siis ei julge välja öelda, milles probleem ja kui ütlengi, öeldakse, et see on tavaline ja küll üle läheb vms, aga ei lähe!
Mul on nn. "kamp," kellega tihti aega veedan, kaks klassiõde, kes on õed ja ühtlasi ka esimesed sõbrad mulle. Nendega koos on muul ajal veel üks tüdruk, kes käib teises koolis ja tegelikult kuulub ka "kampa". Me oleme kõik neljakesti parimad sõbrad, aga viimasel ajal see neljas tüdruk nagu tõrjuks mind. Ta teeb toredaid koosolemise plaane meie kõigi kuuldes, aga ta justkui räägiks ainult neile kahele teisele tüdrukule ja mind ei märgatagi. Olime just paar päeva tagasi ühes laagris, kus oli tore poiss, kes elab 50km kaugemal. Temaga said kõik läbi ja ta on meie kõigi nelja sõber, keda jääme igatsema kuni järgmise detsembrini, kui on uus laager. See neljas tüdruk kutsus kõiki järgmine nädal vaatama enda juurde head filmi, et veel saaks kõik koos olla, kuid ta rääkis nagu ainult neile - sellele poisile ja kahele tüdrukule. Homme saavad nad ka kokku- need samad kolm tüdrukut - ja chillivad ringi, aga mind ei kutsu nad keegi.
Üritasin ise sellele tüdrukule rääkida, aga ta pidi korra ära minema ja rohkem ta sellest juttu ei teinud, nagu ei huvitakski.
Nende klassiõdedega saan ma kõige paremini läbi, sest näen neid tihti ja oleme samas koolis ja klassis. Olen ka neile rääkinud, et miks mind ei kutsuta, aga ütlevad, et elan neist liiga kaugel ja ei saa ju alati tulla (ma elan kõigest 5km kaugemal ja mind ongi kutsutud vaid 4 korda, alati olen ma läinud). Kui nutan kurbusest, on sees sõna otseses mõttes valu. Keegi mu'st selles osas aru ei saa või ei taha saada, arvatakse et kõik on hästi, aga ei... :cry: :( :cry:
See on nii pikk jutt, aga kui keegi suutis jõuda siiani, siis äkki oskab ta aidata, mis peaks tegema? Kas üldse saab midagi teha või milles on asi? Oskab anda keegi nõu?
Võite kirjutada kui igav on või mõni probleem, ma ei ole kuri

Re: Kurbus, üksindus

#2
Ma ei oska midagi tarka/abistavat öelda kahjuks.
Aga tahaks sind kallistada ja öelda midagi.. et elu on alati keeruline aga läheb selgemaks. Elu läheb edasi ja on muutuv.

Vb sa ei meeldi väga sellele tüdukule. Mis teha...ära siis tema plaanidesse end väga suru. Kui suudad oma klassiõdedega sõbrannadeks edasi jääda siis pole midagi hullu.
Muud muud ei oskagi öelda.
Mis siis saab kui sa oma ema kallistad ja ütled Ma armastan sind emme?
Mentally taken

Re: Kurbus, üksindus

#3
Noh hakkad nt ise rohkem sellsieid istumisi korraldama ja kutsud selle väljatõrjuja ka, ju siis tal tekib süümekas kui ta sind ei kutsu, või ta on lihtsalt psühhopaat.
Mis puutub emasse siis ära muretse, emal on ikka selline armastus lapse vastu, isegi siis kui ta on lapse lastekoju viinud. Igatahes minu plaan on järgmine: näita ema juuresolekul, et said haiget ja ootad kuniks ta sind lohutama hakkab, küll siis see lause, ,,ma armastan sind´´ka ära tuleb, kui ta just külm bith ei ole.
Macho💪👊🤜💣💥🤨😭 👈Sina

Re: Kurbus, üksindus

#6
ma hakkasin seda lugedes nutma. ma tunnen üsna tihti samamoodi. aga jah, soovitan sul ise mingisugune filmiõhtu või pidžaamapidu korraldada, saad jälgida, kuidas see tüdruk sinuga käitub. ma ise arvan, et sa võiksid nende kahe klassiõega rääkida, võib-olla nemad teavad tõrjumise põhjust. loodan, et see tüdruk hakkab normaalselt käituma ja et sul kõik hästi läheb.
14N
uued tutvused on alati teretulnud:)

Re: Kurbus, üksindus

#7
Minul ei olegi sõpru mul on olnud aga noh enam pole nad polnudki mingid head sõbrad ,sest ükski hea sõber ei tõrju teist kambast välja aga mis siis ikka ega elu ei või sellepärast seisma jääda😉 mina olen igatahes oma eluga rahul käin üksi kinos ja jalutamas jne üksinda ongi rahulikum kinos ka ei hakka keegi sinuga rääkima seal samaaeg kui sa filmi vaatad🙂 ema küll hoolib sinust lihtsalt sellepärast et ta seda ei ütle ei tähenda et ta sind ei armasta☺️ Ega minu emagi seda väga tihti just ütle😀
Vasta

Mine “Suhtlemisprobleemid sõpradega”