Vana mure

#1
Tere! See kõik millest ma kohe räägin juhtus kyll mitu aastat tagasi, kuid minujaoks oleks see toimunud nagu eile..kui ma lasteaias veel käisin, mäletan et mulle meeldis rohkem omaette mängida, kuid olin ka teistega koos, ühesõnaga probleeme eriti polnud ja isegi kui oli, siis suurt probleemi ma neist ei teinud.Algklassides veel oli kõik enamvähem normaalne, sest mu kõrvalkorteris elasid mu tolleaegsed bffid kellega saime ylihästi läbi (eriti suviti). Koolis ma hoidsin rohkem omaette jällegi, kna ma ei suhtlenud eriti teistega, ja ainus inimene kellega ma suhtlesin peale kooli oli ka koolis teistega, siis mai hakanud ennast nö nende vahele trügima, kuna nägin et nad saavad omavahel paremini läbi.Muul ajal ntks kui olin logopeedis tuli mu klassiode kellega sain läbi ka nsma tundi..mis sest et koolis olin üksi, mul olid parimad sõbrad leda tahta!Isegi too, kellega koolis ei suhelnud..tol ajal ma elasin veel linnas ka,kuid 3klassis olid mu hinded suhteliselt halvaks läinud, et taheti mind koolist välja visata.Mäletan veel väga hästi et ema ütles et ta ei lase seda teha, kuid suve paiku hoopis elukoha vahetusega seoses tuli kooli vahetada. See tähendas aga seda, et ma ei saanud eriti sõbrannadega kokku..mind hakati kiusama sprst et olin tagasihoidlikum vnii nagu olin koolis harjunud olema (vbla ka välimuse vnh riiete prst) vahest oli paremaid aegu, vahest halvemaid. Kurb oli aga see, et kedagi ei huvitanud,keegi ei pannud tähele kui hoolimatut nad on..inimesed jagunesid minu jaoks kolmeks:ühed keda ei huvita, teised kes kiusavad ja kolmandad kes vaatavad nsma pealt..ml ei olnud ühtegi inimest pmst, keda sai sõbraks nimetada..kuid siiski mdea vbla üks oli, kuid siiski silmakirjalik, kes toetas küll mind aga ei oelnud midagi, kui paraleelilkas (tema nö bff ja minu vihavaenlane) mulle midagi halvasti ütles vnii.Kogu see aeg, ma isegi ei lootnud kellegi peale.Ma küll teadsin et on olemas psühholoogid, kuid mul ei olnud voimalust käia nii, et mitte keegi teada ei saaks..mai tahtnud et mu emagi teada saaks et mul on koolis probleeme, kuigi ta tegelikult teadis, ei pööranud ma sellele voimaluselegi suurt tähelepanu..ühesonaga see kool oli/on teinud minust tugevama inimese, kuid ei pane mind kunagi seda unustama, kui madalale voivad langeda inimesed..:( nüüd paar aastat u hiljem on mu elu küll kiusamise osa pealt paremaks läinud, ent siiski ma igatsen sõpruskonda, mis oli mul varem, kui linnas elasin..võimalused kokku saamiseks olid paremad jne..nüüd tahakski teada, et kuidas leida enda jaoks seltskonda kellega nv kokku saada nagu tänapäeva noored ikka, ma soovin lihtsalt seda nö sõprade toetust taas tagasi..mul on sõpru kuid nad on kõik netisõbrad ja üksteist omavahel eriti ei tea vist ..aga ma tahaks oma seltskonda, sarnast mis mul varasemalt oli..(vanad sobrad kellega koos olin on minu jaoks tundmatuseni muutunud).

Re: Vana mure

#2
Eks kui vanad sõprused on kadunud, siis uute tekkimine võtabki aega. Et aga nende tekkimine üldse võimalik oleks, peaks olema võimalusi erinevate inimestega kokku puutuda. Kas sa kuskil trennis või mõnes huviringis käid? Need on head võimalused inimestega tuttavaks saada.
Vasta

Mine “Suhtlemisprobleemid sõpradega”