Kõik, mida armastanud olen

#1
Olen tegelenud tiimispordiga juba 4 aastat ja leidsin sealt omale parima sõbranna. Oleme kõike koos teinud ja tundsime end nagu õed, kes ei saanud kaua aega üksteisest lahus olla. Suve lõpust saati pole väga suhelnud, sest ma käin eliitkoolis, tema alustas gümnaasiumi ja ta leidis omale poiss-sõbra. Meil on treeningud 5/6 korda nädalas aga kahjuks minu õppimine ei võimalda nii paljudel kordadel trennis käia, ehk jõuan trenni umbes 3 korda nädalas, eelmine nädalavahetus olid meil võistlused. Esimene päev ei läinud minul ega mu tiimil väga hästi, sest vastased olid paremad ning ma mängisin positsioonil, kus ma pole elusees kordagi mänginud, teisel päeval ma olin juba oma kohaga harjumas ja minu mäng läks paremini.
Minu mure seisneb siis selles, et ma sain teada, et minu parim sõbranna ei arva minust kuigi hästi. Tema poiss-sõber on ka minu väga hea sõber ja mu sõbranna olevat talle kohe peale mängu kirjutanud minust halvasti. (Sõbranna pole tükk aega minuga väga kenasti käitunud, ainult nähvab iga asja peale). Ühesõnaga ta kirjutas oma poisile umbes sellise teksti: "Ta trennis ei käi, tuleb mängima ja rikub kõik ära, ta on terve aja ülipositiivne ja räägib, et me peaks ka mängu positiivsemalt suhtuma, ma ei ole talle mitte midagi öelnud, aga see on raske, sest iga kord kui ta ütleb, et ta ei saa trenni tulla, tahaks ma talle nii palju jama näkku öelda. Aga samas sa ju ei ütle inimesele otse näkku, et ta peaks oma huvialaga lõpparve tegema" (terve tekst oli kirjutatud ilmselgelt vihase tooni ja paljude roppustega, mida Teile välja tooma ei hakka) Ta mainis ka, et terve tiim olevat temaga nõustunud.
See teeb haiget. Minu tiim ja tema on mulle ainukesed sõbrad olnud väga pikka aega ja ma tõsiselt armastan(armastasin) neid ja ma ei oleks osanud arvata, et nad saavad midagi sellist minust rääkida. Ma ise ei suudaks isegi mõelda sellele, et peaksin selliseid solvanguid oma parima sõbranna suunas pilduma.
Nüüd olen juba 4 päeva trenni minemist vältinud, olen sügavalt pettunud ja ei tea, mida teha...
Lähen suve lõpus vahetusaastale, nii et kaalun ka seda, et teen hetkel trenniga lõpu, keskendun eksamitele ja katsetele ja pärast vahetusaastat vaatan edasi. Samas see oleks pigem probleemi eest põgenemine, mitte lahendamine.
Ps. Minu tiim ja sõbranna ei tea, et mina sellest jamast midagi tean.
Aitäh kõikidele, kes jaksasid selle teksti läbi lugeda ja vaevuvad vastama :)

Re: Kõik, mida armastanud olen

#2
Ma arvan, et tasuks esmalt sõbrannaga rääkida. Leida aeg kohtumiseks, näiteks jalutamiseks, ja rääkida suud puhtaks. Mitte nii, et oi, tean küll, mida sa must arvad, vaid pigem küsid, et kuidas tal koolis läheb ja selgitad, kuidas sul läheb ja miks trenni osas sellised valikud oled teinud ja. Ja siis saad ka küsida, et mis tema arvab su otsustest. Siis saabki ta kõik välja öelda, ilma et peaksid ütlema, et tead juba niigi. Eks vahel ongi millestki rääkides sõnastus väga emotsionaalne ja ta ei pruugi igal hetkel üldse nii arvata. Aga kuula ta ära ja küsi. Ennatlikke otsuseid ei ole vaja teha, kuigi on väga hea, et oled variantidele mõelnud. Vahetusaasta on igal juhul lahe mõte!

Edu!
Vasta

Mine “Suhtlemisprobleemid sõpradega”

cron