Re: Meikimine

#2
Kui õigesti mäletan siis eks seal 12-13aastaselt. Eks selleks, et ilusam näida. Toona kasutasin ripsmetušši, peitepulka ja vast ka põsepuna ning mõnikord huuleläiget. Praegu, kui meigin, siis selleks, et see raamistab minu meelest nägu ja ma kasutan vaid ripsmetušši, kulmupliiatsit ja mõnikord harva huulepliiatsit ja huulepulka. Puudrid, põsepunad, aluskreemid jne on endiselt võõras temaatika :D

Re: Meikimine

#4
Ma olin 12,kui ma hakkasin kandma ripsmedussi ja peitekreemi,kuna mul olid näos vinnid ja ma tahtsin endale ilusaid pikki ripsmeid.Nüüd olen 14 ja ei kanna meiki,kuna see teeb mind võldsiks ja ärritab mu naha veel rohkem.

Ma ei taha mingi iga hommik üles ärgata ja minna peegli juurde ning näha välja nii punane ja vinniline nagu Maria Rannaväli.Holy shit no.

Re: Meikimine

#5
Niisama oma lõbuks hakkasime sõbrannadega värvidega katsetama juba päris lastena (6-7 aastasena äkki) aga see jäi kõik koduseinte vahele. Esimest korda meigiga kodust välja läksin 5.ndas klassis. Enda sünnipäevapeole. Puuder ja ripsmetušš. Tihedamini hakkasin meikima 6.ndas klassis. Siis ei olnud ka midagi hullu, ainult ripsmetušš, kulmud ja vajadusel peitepulk. Mille pärast... ei oskagi vastata. Ju siis endale meeldis ja tundsin end paremini nii (:

Re: Meikimine

#6
Ei kasutagi meiki, peole minnes või kui silmad punased magamatusest ja tööle on vaja minna siis ripsmeid ikka võõpan tumedamaks. Siis ei näe nii surnud välja. Vahepeal tuleb niisama tuju peale.
Mul on mingi ripsmetuss, mingi põsepuuder vist ja lainer, et silma alla muste täppe teha. Thats it.
Ei hooli meikimisest.
If it doesn't feel right, it probably isn't.
Vasta

Mine “Muud küsimused kehaanatoomia kohta”