#51
võib olla, et neid vaime ei ole või nad ei ole sihuksed nagu meie olme harjunud neid nägeme/kujutama n: kinos, raamatutes, loodes!
Kuid ühes võib olla kindel, et midagi sihukest, nagu vaimud on küll olemas

vaimud

#52
tere!

Mul ja mu sõpradel on palju juhuseid seoses vaimudega.
need asjad mis on olnud on nii jubedad ei tea kas tasub ikka rääkida.
Näiteks:käisime vanas katlamajas(nii me seda nimetame)kolamas. Alguses ei olnud midagi vaatasime niisama ringi ja äkki vaatasime tolle katla poole(katlamajas oli pime)ja nägime seal punaseid silmi........ja me kõik 6 nägime neid silmi.....
Ja ühes teises kohast leidsime inimese luukere pea...........
ja me oleme vaime ka välja kutsunud.......
mu sõbrannal on juhtunud ka selliseid asju.......raadio läheb käima, ta kuuleb kuidas ta surnud kass vms kõnnib toas ringi.....

Minu vanaemaga

#54
Minu vanaema rääkis,et üks õhtu kui ta telekat vaatas siis tema kõrval on raamatuteriiul ja äkki hakkas sealt raamatuid alla sadama.(raamatud on kahes reas ja ka sealt teisest reast tuli raamatuid alla,kuid see on suht võimatu)Vanaema rääkis et u. 11 raamatut kukkus,see on täpselt samakuupääv kui minu vanaisa suri

#55
Meie koolis kummitab.
All maneezis on kottpime ja seal käiakse suht harva. Minu üks sõbrants oli sinna oma klassiõdedega läinud.(sääl on üks must metall uks, tabalukuga kinni) vot nad siis koputasid sellele...ja uksele koputati teiselt poolt tagasi nii, et see vappus :shock:

Väiksena kuulsin enda kodus trepil kõvade susside häält. Arvasin, et keegi käis all vetsus, läksin vaatama..ei olnud kedagi. Kuna kuulsin seda mitmeid kordi hakkasin arvama, et see meie kass kes üles tuleb...aga ei. Kuulsin samme ka siis kui kass õues oli. Niisiis hakkasin neid samme kuuldes hiljem nutma ja hoidsin ukselinki kõvasti üleval, et keegi sisse ei saaks.
(kus juures need sammud tulid trepist üles ja nagu põrandal enam samme kuulda ei olnud.)

#56
Nii, alustuseks tahan öelda, et vaimud on kindlalt olemas ja seda on nii palju tõestatud ja ka mina olen neid kogenud, sest ma olen neid sõbrannadega välja kutsunud ja palju sõbrannad tevavad lugusid rääkida.
Neid lugusid on tohutult palju ja ma ei jõua neid arvatavasti kirjutada kõiki. Tahaks oma e-maili siia panna, aga ei tohi kahjuks.

Nii esimene lugu.
Kutsusime sõbrannadega vaime välja. Päeval(umbes kell 14.00 või nii) ja nad tulidki. Kutsusime kindla isiku ja tab oli tõesti sõbralik ja hea ja kusjuures veel väga tore ja rääkis naljakat juttu vahepeal. Igatahes me rääkisime kokku nendega umbes 4 tundi vähemalt. Ja ega ju taldrik lambist ei liigu tähtede peale, millest on võimalik lauseid välja lugeda. Vaim tedis meist kõike. Kus me elame, mis koolis käime, kodust teadis ja kõike. Ta rääkis ka meile oma maailmast.

Nii aga nüüd vaimujuttude juurde:
1) Mu sõbranna on oma kodus väiksemana palju vaime kutsunud ja ta pole neid tagasi saatnud ja nyyd tal majas naq põhimõtteliselt kummitab. Et näitex vaatab telekat ja siis pult on laua peal ja äkki lendab pult lihtsalt laua keskelt maha. Et libiseb kiiresti mööda laua ja siis äkki on maas.

2) See mu arust kõige jubedam.
Ta tahtis öösel wc-sse minna ja siis koridoris eemal tuli põles ja ta tahtis wc tule põlema panna aga ei läinud. Ja siis äkki ta nägi, kuidas tema varju kõrval oli veel üks vari. Nii jube juu. Siis ta plõksutas täiega seda tuld ja siis läks tuli põlema.

3) Ja siis tal on jäänud weebikaamera peale piltide peale igast varjud jne.

4) Ta on kuulnud päeval igast samme kodus jne.

Enamustega on ta juba suht harjunud.
Aga ikkagi täiega jube juu...

Aa ja veel..
see nyyd minust ndast. Olin maal ja mu noor tädipoeg suri juba mitme aasta eest. Ma ei mäleta täpselt kas see juhtus eelmisel aastal või üleelmisel, aga igatahes see juhtus. Mu tädipoeg armastas kuulata vene raadiot, ktarri mängida. Ja sis ma olin arvutitoas ja siis äkki läheb raadio käima. Ja see läks täopselt vene raadio pealt käima. J amu tädi kuulis ka. see on ta ema. J ata arvas ka et ta tahtsi raadiot kuulata. Me ei pannud raadiot kinni, selle põhimõttega et tädipoeg saaks seda kuulata. Ja siis ta jäi ise üks hetk kinni.
Ja mu tädi on veel rääkinud, et kitarrikeeled on hakkanud tinisema. Ta armastas kitarri mängida.
Ja siis yhel päeval käis mu tädi katlaruumis all keldris ja ta kuulis äkki et saunas naq dušš oleks jooksnud. Ta läks vaatma ja ta nägigi et dušš nirises vett.
Me usume igatahes temaga üsna kindlalt, et nende juhtumite taga võis olla mu tädipoeg. Ta võib siin olla meie kaitseks, aga seda me ei tea.

Okei, see tuli nüüd küll veidike pikk, aga noh. Loodan, et viitsisite läbi lugeda!!!





Päikest teile!!!

#57
Hmhh..
Mu vanemad on lahus.
Ükskord kui olin isa ja tema perega suvel suvilas. Mu väike õde oli kolmene.
Pidin ma minema vaatama kas mu väike poolõde magab. Väljas oli hämar , kuid nägin aknast välja ja oma väikest õde. Ta oli voodi ääre peal ja lehvitas aknast välja ja naeratas, olin tardunud paigale ja vaatasin teda. Järsku hüüdis ta aknast välja vaadates et ''Tule siia ka'' .Ehmatasin kui nägin mingit valget kogu üle akna libisemas. Järsku tuli isa ja pani tule põlema ja valge kogu kadus. Ta tuli vaatama kuhu ma nii kauaks jäin. Kummaline kuid minu lapsepõlvest mäletan ka asju , mida keegi teine ei näinud. Arvan, et lapsed ning loomad näevad eriti hästi niinimetatud vaime jne. Suured ei näe neid sest nad ei usu nendesse . Mu isa usub nendesse ja ta usub ka mind, meeldiv on kui on keegi kes ei pea sind segaseks. Ta ise on ka neid samme kuulnud ning näinud vaime.

See juhtus paar päeva tagasi. Kummaline kuid tõsi:
olin sõbranna juures tulime just (Rapla kiriku juurest) jääpealt uisutamast. Kõndisime mööda pimedat teerada koju, see on koht kus on tühjad majad. Jälgisime ka tähti. Suur vanker oli nagu pikali kukkunud ja me teadsime et on talv ja ka tähed on teistmoodi. See tundus naljakas. Järsku välgatas midagi pikalt taevas, vaatasin , kummaline nagu mingi väga ere tuli, tahtsin seda näidata ka sõbrannale.Kui ta vaatama hakkas kustus see just ära. Järgmine kord oli sama lugu. Kui ta vaatas kustus see ära.

#58
Ma olin sõbrannaga tema vanaema juures Kodilas.
Teada on , et see on üks kahtlane koht kus juhtuvad pidevalt kohutvaid asju.
Ühel päeval me jälgisime Muti talu. see oli talu kus pole mitte keegi aastaid elanud. Võtsime julguse kokku ja läksime seda üle suure-suure põllu vaatama kui jõudsime pooleni (koer oli kaasas) jooksis koer meist ette. Jooksis ja kukkus järsku pikali , nagu oleks keegi ta tapnud. Läksime vataama ja ta kere oi verine. Liis(sõbranna) ei julgenud minna vaatama mis see oli ja ma läksin . Äkitselt justkui oleks ma komistanud, kukkusin ninali ja nägin (ainult hetke) heledat seina. Liis läks läbi hakkasid ta jalad valutama räigelt. Otsustasime ,et läheme ikka maja juurde. Olime majale üpris lähedal . Liis tegi pilti. Ühele pildile jäi akna juurde kummaline valge kogu. Teise pildi peal seda polnud. Jõudsime kreegipuudeni . Sealsamas oli kuut. Läksime sinna ja vaatasime kuuti. Kuudis vedeles mingi suure koera skelett. Taganesime järsult. Läksime hoopis maja aknast sisse vaatama. Kaks akent oli (sellel maja poolel) (taga oli veel suurem ja võimsam hoone) oli seinalt tapeet katki kisutud ja kirjutatud punase värviga '' EI!'' ja samas oli ümberlükatud vedruvoodi. Loomulikult oli kõik räpane. Järgmine aken oli köök sinna me kahekesi ei ulatanud kuna täpselt akna all oli sügav auk keldrisse. Nii ronisin esimesena aknale turnima. Aknalaud ragises ning kukkus küljest ära. Oleksin peaaegu keldrisse kukkunud kuid jõudsin haarata aknaraamist ja ronisin jälle seina külge. Vaatasin sisse ja ehmusin. Seal oli laud, köök, ja vanaaegne pliit. JA ÄMBER. Ämber oli taganurgas toas. See oli vett täis . ja vesi oli maas ning pliidi all oli tuli tehtud (ainult söed hõõgusid veel) . Laud oli akna juures ja laual oli puru. Järsku kostis kriiskav hääl läbi maja. Me ehmatasime niiväga et hakkasime maja juurde jooksma. Tagnt kostis veel nutu hääli ja kriiskeid. Poole peal kukkusime mõlemad ninali jälle. Ajasime end kiirelt püsti ja jooksime tagasi koju. Lükkasime väravad kinni ja piilusime kanaaiast maja. Unustasime päris Liisi koera. Ning nägime teda üle põllu jooksmas. Majast kostis kriiskav hääl mis oli selge: ''Jack'' (koera nimi). Veidi aja pärast nägime me majast väljumas punase kitliga meest kes sõitis väga kummalise jalgrattaga kartulivagude vahel ning tema ees jooksis must nähvits. See jutt mehest on tõsi , sest alles hiljuti on rääkinud naabertalude omanikud kuidas öösel tuleb punase kitliga mees ja nähvits ja hommikul on koduloomad surnud. Läksime igaks juhuks tuppa.

see lugu on tõesti tõsi. Pildid on majast veel alles. Kui keegi tahab siis küsige. Mu msn on ****************

MEIE FOORUMI REEGLITEGA ON KEELATUD AVALIKUSTAMA OMA KONTAKTANDMEID! LUGEGE FOORUMI KASUTAMISE REEGLID! KÕIK ISIKLIK INFO PEAB LIIKUMA ERASÕNUMITE KAUDU! SITE ADMIN!

tere

#59
mina soovitan mitte vaime välja kutuda ei tea mis võib juhtuda aga juhuks kui keegi kutsub mitte kasutada peeglit kuna nad võivad tömmata sind sinna sisse ma hoiatan ainult.... 8) aga mul on ka palju juhtunud kui keegi tahab teada annan ma enda rate mu rate on kaisake29

#60
Järgnev lõik on eriti rumalatele mudilastele:
Kujutage ette, et te surete(näiteks vanadusse). Hakkate juba siit maailmast lahkuma, aga siis tuleb mingi äärmiselt loll ja nõme pubekas ning kutsub teid tagasi. Selle tulemusene võite te jääda igavesti siia kinni või ülemineks saab olema palju raskem. Kas sul ei tekiks tahtmist sellist mudilast maha lüüa?
Mõelge ka teistele hingedele, mitte ainult enda vajadustele...
Elu on ILUS!

#61
Ega jah päris huvitavaid lugusid leiab siit :shock: aga noh mul on ka paar lugu kuuldud.Et siis esimene: Et siis ühed poisid olid vaime välja kutsund ja sellel poisil oli hamster ja järgmisel päeval oli see hamster surnund :? Ja palju kordi olen tundnud et mind jälitatakse ka.A ja olen kuulnud laes kriipimist(Need ei ole rotid :) )
**L¤V€**

#63
Mu isa rääkis kunagi nii, mida ma arvan, et see oli tõsi, sest ta ei hakka mõtetuid nalju tegema - no rääkis ta nii, et ta luges oma toas ja äkki kukkus üks korv asjadega maha. See oli suht raske ka ja tuul poleks ka ajanud maha seda ja niikuinii akent polnud lahti ning loomi polnud ka selles toas. Käisin siis teises klassis vist :)


girl with a broken smile kirjutas:Pärast kunagi hiljem enam ei tulnud. Ma ei tea.. võibolla on vajalik, et mingis kindlas kohas kutsuda, sest see laager oli vanas mõisas :)
Äkki sellepärast, et mõisas kunagi suri keegi ja teistes kohtades ei?
fceofmln kirjutas:umbes 8 aastat tagasi mingi metall kann kolises köögis aga seal polnud kedagi peale minu. Ja mõnikord mu kass vaatab tühjusesse nagu seal oleks keegi.
Mul vaatab ka vahest.

***

Mu kodus palju raamatuid - osa päris ägedad. Vaatasin ükskord ühte seal oli kirjas kassidest, kes ajasid vaime nagu ära. Nimi oli "Kassid Ei Salli Kurje Vaime". Lahe raamat!
Ma usun, et seal on ka kõik päris juhtumused.
Mõelge loogiliselt ning positiivselt :roll: ;).

#65
Mul oli kunagi nii, et olime ühe rahvaga väljas, tänava otsas ja rääkisime lihtsalt juttu, hästi pime oli juba ja hakkasime kõik omateed koju minema kui äkki tuli mu sõbranna aiast kive, nagu pisikeste vahedega , kõik hakkasime täiega kartma, aga mingi paar minutit hiljem ütles meist kõige noorem , et kui tema saab selle kiviga pihta hakkab ta täiega nutma ja ta oli ainuke kes ei saanud kiviga pihta !
ülejäänud kõik said kiviga, ja üks lendas rattakodarasse ja jäi kinni sinna, mul sõbranna läks aiast sisse korraks vaatama , et kes seal on aga mitte kedagi ei olnud ja siis ta läks tuppa vaatama , et äkki tal ema , isa või vend tuli lihtsalt hirmutama meid, kuid EI , väikevend magas tal , suuremat venda polnud kodus ja ema isa olid tal lihtsalt toas, ja me ei tea siiani kes seda tegi. hästi jube oli tegelt, see oli mingi üleeelmine aasta umbes.

ja teine on selline , et mul kasu vanavanaema oli kuulnud (maal, pööning on meil täiesti tühi ja sinna läheb redel ainult ülesse hetkel) , et keegi nagu sammus pööningul, ja veel tugevate sammusega :? ja natuke hiljem see lõppes.
ta oli olnud tääiesti üksi kodus mitte kedagi teist ei olnud seal.





mina usun vaimusesse.
..

#69
Hirmsad asjad siin kirjutatud. Kirjutan ka mingist:

Olime nagu õe ja sugulasega vanaema juures köögis ja jõime teed. Vanaema oli suures toas. Siis köögist läks nagu rõdule. Ja siis äkki aknaklaasid köögis tärisesid või kuidagi nii. Ja kardinad tulid eest ära. Siis me jumala ehmatasime ja mõtlesime, et mis see oli. Ja siis sugulane pani telefoni vibra peale ning pani vastu akent ja sama hääl käis, aga kardinad enam eest ära ei tulnud. Aga ennem nagu, tal oli telefon hoopis teises toas.

Jumalast hirmus oli.

Ja siis mingi kahtlane asi veel:

Et nagu ma näen kuidagi nagu ette või midagi sellist. Et olime õues ja siis sugulase ratas seisis seal jala peal. Ja siis me istusime ise tee ääres (ma elan linnast väljas) ja siis ma nagu ütlesin, Eve, su ratas! ja siis äkki ratas kukkus migi põhjuseta. Nagu keegi oleks lükkand vms. Ja minu sünnipäeval klassiõde istus minu ees, siis ma vaatasin millegipärast lakke ja siis seisin püsti. Hakkasin kätt välja sirutama ja ütlesin ise samal ajal: Su kõrvarõngas... ning pärast kõik rääkisid, et just SEL HETKEL tal kukkus kõrvarõngas ära.

Kummaline, mis?

#70
Kui tahate Tõelisi ja mõneti jubedaid ghost storysid lugeda siis ostke või laenutage selline raamat:
"Maailma Kõige Kummituslikumad Paigad"
Jeff Belanger

See on reaalsete lugude põhjal ja seal on ka illustreerivad fotod, nt mõnede vaimu lugude juures.

Ja kes oskavad inglise keelt võivad vaadata sellist neti lehekülge, kus on lood, pildid, video ja audio salvestised.

Vaadake kui julgete :D

Ghostvillage.com

Ja mul endal on ka kokkupuuteid vaimudega.
Ma pikalt ei hakka seletama aga ma ei soovita kellelgi vaime välja kutsuda, uskuge see ei ole hea mitte kellelgi!!!

Mitu aastat tagasi kui olin nädalavahetusel ühikas, trehvas olema ka parasjagu hingedepäev 2.november ja nädalavahetusel tavaliselt on ühikas VÄGA tühi ja kõle.

Niisiis otsustas mul üks klassiõde, kes on kogenud väljakutsuja juba, et tahab JÄLLE oma vanaisaga suhelda, meid oli kokku väljakutsumise hetkel 4-5 ma täpset arvu enam ei mäleta. Tegime küünla, paberile joonistatud tähtede numbrite jmt ning nõelaga.

Mina olin algul vastu, tean, et see on ohtlik, kuid kuna minu bioväli on suht tugev ja see on oluline faktor vaimude kutsumiseks siis nõustusin...
Ma protsessi ei hakka rääkima räägin üldiselt...
Kutsusime õhtu jooksul mitmeid vaime välja kõigile toasviibinutele mingeid lähedasi inimesi...
Kokku oli neid vast mingi 15-16 vaimu.
Ühel juhul kui kutsusime naise vaimu oli isegi tema lõhnaõli lõhn tunda kuna keegi meist ei olnud end ka lõhnastanud, see tütarlaps ütles, et ta alati kasutas seda lõhnaõli kui veel elas...

Siis kutsusime ka minu palju palju aastaid tagasi surnud vanavanaema, kes nagu selgus mind enam ei mäletanud, see värk pidi juba nii olema...Ja ma nägin künlaleegis tema nägu ja korraks kuulsin isegi tema häält...
Sel hetkel ma ei kartnud...

Ja iga kord kui vaimu kutsuti ja minema saadeti regeeris sellele ka küünlaleek selle järgi sai aru kas vaim on veel kohal...ühel juhul oli ta pikk ja hästi hele teisel juhul madal ja paks ja kollane...

Mõne vaimuga oli lausa tunda et ta seal toas oli ja ringi kõndis, siis nagu jahe tuul oleks selja tagant mööda läinud...

Kõige jubedam selle juures oli see, et kui asjaga lõpule saime siis tuli üks inimene kes meie tegemisest midagi ei teadnud tuppa ja küsis, et mis rõve laiba hais teil toas on???

Vaimude välja kutsumisega kaasneb ka ilmselt siis mingi laiba hais...Või selline spetsiifiline hais...

Igaljuhul...Ma ei soovita seda kellelgi...Mina ei taha enam kunagi mingeid vaime välja kutsuda, mulle piisas sellest ühest korrastki...

Ühikas meil niikui nii kummitas...Mäletan kui olin seal viimast aastat, siis mingid targad noored algajad olid vaime välja kutsunud ja ilmselt mitte kuigi osavalt tagasi saatnud ja edaspidi, lisaks olemasolevatele seal elanud vaimudele lisandusid ka uued, sealhulgas ka siis värskelt surnud Mati Nuude vaim, kes väidetavalt olevat keeldunud tagasi minemast, sest talle meeldis maine elu nii väga!!!

Ma ei tea mis sellest loost saanud on...aga Kui teil on vähegi MÕISTUST siis ärge tehke seda või kui tõesti on nii meeletu soov seda teha siis KOGENUD spetsi järelvalvel...ja juhtimisel...sest minu klassiõde kes seda tegi oli VÄGA kogenud, ja sellepärast ma üldse nõusse jäingi...

Edu teile ja Head Vana aasta Lõppu ja austage siiski seda teispoolsust!!!

#71
Mul oli väiksena nii,et panin silmad kinni,tahtsin emale karjuda et tahan pissile:D siis ei saanud rääkida,ja tunne oli selline et keegi hoiaks mul käsi suul...:S ja ma ei tea kas see oli unes või päriselt kui ma väike olin,siis pimedas ashju nurgas vahtis koll vastu...
Aitan,kui suudan:)

#72
mis ütlevad vaimud siis kui küsida nende käest küsimusi Jumala kohta, mina arvan et nad eitavad. Kui kellegil on vastupidiseid kogemusi siis andke teada.

Ja kui te räägite sellest, et kutsute välja inimesi, siis tegelikult kutsute te välja kurje vaime, see ei ole minu arvamus vaid seda räägivad professionaalid e meediumid ja samuti ka Piibel. Ben Alexander, kunagine meedium, kes on saanud kristlaseks räägib, et tal on olnud kogemusi surnutega suhtlemisel, kuid nüüd on ta jõudnud järeldusele, et tegelikult ta ei ole rääkinud selle surnuga vaid hoopis mõne surnule väga lähedase kurja vaimuga. Need kurjad vaimud on vägagi kursis selle surnud inimesega, keda välja kutsuti, seega oskavad nad hästi imiteerida ja rääkida surnust kõike tema isiklikust elust jne ja pealekauba on neil hea meel anda ka mõnele tuleviku küsimusele kas õige või vale vastus, see on juba nende endi teha.


EN
Ben Alexander, who is now a Christian, used to be a spiritualist
medium. At one time, he thought he was receiving messages from the
dead. He now knows the messages were from evil spirits the Bible
calls familiar spirits. Familiar spirits are evil spirits who
are familiar with the deceased. They easily imitate the dead.

#73
Minuga on ka juhtunud asju, näiteks liigse kaardiennustamisega. Mu õde läks alla korrusele kööki ( ta tuba asub kolmandal korrusel) siis ta kuulis kuidas midagi kukkus, jube myra oli. Noh ema ja õde läksid ylesse vaatama ( ta toas on seinapeal väikestest peeglitest suur peege) ja siis see suur peegel oli alla kukkunud, klaasikillud olid kõik samamoodi katki, piklikult. No aga kui mõelda loogiliselt siis see on võimatu. Need kõik peeglid olid eraldatud.
Mu isa oli ebausklik, ta ei uskunud yldse kummitustesse. Ta oli Peterburis mu ema sugulaste juures. Need sugulased elasid vanas korterelamus. Uksed olid paksud, nahast ja puust. Mina ei saaks elusees seda lahti. Selles majas oli tehtud palju enesetappe, mõrvu jne. Noh, isa läks magama, pani pystoli padja alla ja jäi magama. Öösel tal hakkas kylm, kananahk tuli pealeja juuksed läksid turri. Siis ta kuulis kuidas uks läks lahti, ta pani käe padja alla ja hakkas juba pystolit võtma. Äkitselt ukse tagant hakkas ilmuma mingi helendav sinine mass, tal ei olnud inimese kuju ega midagi. Isa ei teinud midagi, ta lamas šokis. Helendav kuju hakkas vaikselt ära minema, isa ei saanud enam see öö magada. :twisted:

Ma usun kummitustesse aga ma ei karda neid. Mu ema ytleb et igal kummitusel on oma sõnum. Neid ei tohi karta, neid peab kuulama.
It's my life, not yours

#74
suicide kirjutas:Minuga on ka juhtunud asju, näiteks liigse kaardiennustamisega. Mu õde läks alla korrusele kööki ( ta tuba asub kolmandal korrusel) siis ta kuulis kuidas midagi kukkus, jube myra oli. Noh ema ja õde läksid ylesse vaatama ( ta toas on seinapeal väikestest peeglitest suur peege) ja siis see suur peegel oli alla kukkunud, klaasikillud olid kõik samamoodi katki, piklikult. No aga kui mõelda loogiliselt siis see on võimatu. Need kõik peeglid olid eraldatud.
Mu isa oli ebausklik, ta ei uskunud yldse kummitustesse. Ta oli Peterburis mu ema sugulaste juures. Need sugulased elasid vanas korterelamus. Uksed olid paksud, nahast ja puust. Mina ei saaks elusees seda lahti. Selles majas oli tehtud palju enesetappe, mõrvu jne. Noh, isa läks magama, pani pystoli padja alla ja jäi magama. Öösel tal hakkas kylm, kananahk tuli pealeja juuksed läksid turri. Siis ta kuulis kuidas uks läks lahti, ta pani käe padja alla ja hakkas juba pystolit võtma. Äkitselt ukse tagant hakkas ilmuma mingi helendav sinine mass, tal ei olnud inimese kuju ega midagi. Isa ei teinud midagi, ta lamas šokis. Helendav kuju hakkas vaikselt ära minema, isa ei saanud enam see öö magada. :twisted:

Ma usun kummitustesse aga ma ei karda neid. Mu ema ytleb et igal kummitusel on oma sõnum. Neid ei tohi karta, neid peab kuulama.
ma uurisin veidikene põhjalikumalt vaimude kohta. Vaimud e deemonid tavaliselt, kes kummitavad võivad kontrollida kõiki füüsikaseadusi, mõtlen just seda peegliklaasikillu juhtumit. Nad suudavad tekitada täiesti suletud ruumi vihmasaju, mis sajab ainult teatud inimese peale ( vaimu poolt valitud) ja siis kui vihm sajab, siis ta ei kukku mujale, kui ainult selle inimese peale, isegi kõik muu mööbel jääb kuivaks :? vot see on õudne. Ja see su isa juhtum, isal läks kananahk ihule ja juuksed tõusid turri, niipalju kui ma tean suudavad vaimud kontrollida toa temperatuuri, tõsta sinu isa temperatuuri ja teha üsna palju.

loe http://www.staciespielman.com/Spirits.html Selle jutu on kirjutanud endine meedium, nüüd on ta pöördunud, st. et ei tegele enam vaimudega suhtlemisega.

#75
siis kui minu ema oli väike ja koolis käis siis nad kolisid oma perega jõgevamaale ja see maja kuhu nad elama olid kummitas,sest seal majas oli end omanik ära tapnud.ning kui kõik lapsed(kaasaarvatud mu ema)oli koolis siis vanaema(minu ema ema)puhkas köögis järsku ta kuulis ,kuidas väravauks lähti kriiksus nin kuulis kuidas kuuriuks see järel kriiksus(kuur oli majaga kokku ehitatud ning pööingu jakuuri vahel oli suur vahe)ning siis ta kuulis kuidas sammud käisid üle pea pööningul edasi ja tagasi ning siis väljus samamoodi nagu tuli ja nii peaaegu2-3pääva järjest,üx päev ta tuli õhtupoole kui mu ema ja ta õed olid juba kodus ja koolitöid tegid ning kui vanaema neid õpetas siis oli hääli kuulda ja ta ütles ,et lapsed kuulake.ning järgmine päev istusid vanaema ja vanaisa köögis ning vanaema kuulis uuesti siis vanaise ütles,et tema ei usu neisse ja viskas pööningule ühe küttepuu ja kohe olid need sammud kadunud,ja rohkem ei ole neid samme olend,kuni tänaseni.



ja veel teine jutt vanaema juures:et mu kõige noorem tödi suri häästi noorelt ära vb oli peaaegu 30saamas...ning tal oli mingi haigus mille pärast ta jäi ajapikku halvatux lõpux oli ta umbest 3-4 aastat juba voodis ,sest tal oli terve keha halvatus ning ,et teda paremini saax liigutada olid tal umbes sama kaua ka jalad krõnksus.see päev kui ta ära suri pangi ta põlvede epale 100kilone raskus,sest muidu ei olex saanud teda kuidagi kirjstu panna....ning oli aken sealt toast lahti tehtud et see tuba väge ei haisex,,ja selle toa uks vajub tavaliselt ise kinni ja kui uks kinni oli,siis kõik kuulsid sealt toas millegi suure kukkumist,kõik jooksid sinn vaatama,et vb on tädi maha kukkunu aga ei olenud ning see olex olnud eriti võimatu,kui tal ju oli 100kilone raskus põlvedel.....see oli väga jube :cry:


ja veel üks jutt aga see oli mu vanas kodus mis mu isa rääkis:tihti oli nii,et isa oli üksi kodus,sest meie käisime ema ja õega esinemas igal pool.ning kõik meie perekonnas,kes on seal üks olnud on kuulnud klaviatuuri plõginat,nagu keegi olex olnud kogud ja meil oli kaks välisust üksteise ees üx lukus teine lahti ja tuhti oli ka kuulda kuidas üx ustest lahti kriiksus
elu on nagu raha,
sa saad seda raisata millele tahes,
aga sa saad seda raisata vaid ükskord.

#76
Ma ise pole vaimudega kokku puutunud aga nendesse uskumine tuleb siis sellest ajast kui lasteaias käisin.Lamasin voodis ja koridoris on peegel.Voodist on seda näha.Siis ma märkasin seal mingit lamavat naist :shock: (see asend pole võimalik millises ta lamas).Ta ei meenutanudki tegelikult inimest aga tundus mulle naisena.Lamasin umbes 20 minutit niimodi ja vaatasin seda .Siis umbes tunni pärast vaatasin uuesti ja seda polnud. :? Minuarust see polnud vaim :?

Nonii...

#77
Mul just eile oli nii.
Sõbranna pidas sünnipäeva. Oli juba mingi kell kaheksa. Siis tuli mõte rääkida õudusjutte. Alguses olime keldris ja rääkisime seal. Kuna seal hakkas jahe siis läksime üles tuppa tagasi. Teised läksid vannituppa õudukaid edasi rääkima, aga mina ja mu sõbranna ei tahtnud enam minna. Nad panid seal vannitoas tuled kustu ja kõik oli pime. Algul me sõbrannaga olime lihtsalt arvutis. Sõbranna käis rates ja mina läksin pärast mängukoopasse. Järsku tuli meil mõte, et hirmutaks neid natuke. Võtsime lusika ja tahtsime selle vannitoa ukse taha maha pillata. Me ei jõudnud seda veel teha, kui kuulsime järsku arvutihiiri plõksatusi mitu korda järjest. Läksime tuppa. Mida me näeme? Endise mängukoopa asemel on taas arvuti ekraanil rate. :shock:
Seal oli ühe tüdruku pilt. Seda oli terves suuruses näha. Me jooksime uksest välja ja olime suht hirmul.. Läksime natukese aja pärast tuppa tagasi. Vaatasime. Enam ei olnudki seda pilti näha tervenisti, vaid ainult selle pildi ülemist äärt. . Me ei saanud enam millestki aru. Pärast rääkisime sellest teistele ka. Ei tea kas jäid uskuma.. Igatahes nii see oli. :roll:

Re: vaimud

#78
Ükskord mina ja mu sõbrannad kutsusime vaime välja ja kirjutasime paberilipiku peale selle nime, kelle välja tahame kutsuda ja küünal põles ka taldrikul, noh me siis kutsusime ja siis järsku läks see paber põlema.

Re: vaimud

#80
Meil oli kunagi yhes kylas... see oli korter kus me elasime ja siis oli nagu iga kolmapäeva 6htu seal koridoris , kus oli vannitoa ja wc uks seal vahel oli nagu tule põlemapanemis nupp. Ja siis oli iga 3-päeva 6htu kell 21:21 seal kl6ps... nagu keegi paneks tule põlema... see oli nagu seal juba 1 ja pool n2dalat juba see kl6ps ja siis me yks p2ev v2ikse vennaga l2ksime vaatama sinna et passisime sest tahtsime teada kus see t2pselt tuleb.. passisime seal t2pselt kella 21:47-ni . Klõpsu ei olnud, l2ksime siis nagu minema ja 15 sec p2rast kui me silmad 2ra pöörasime k2is see kl6ps j2lle. Siis nagu ema ka teadis seda ja m6tles kas et millest see on ja uskus ka et kummitused.Ja siis me vahetasime selle nuppu ja sealt ymbert need asjad 2ra et 2kki mingi katki midagi.Ja kl6ps ei kadunud ikka 2ra, l6puks mingi 6 n2dala p2rast see kl6ps l6ppes aga ta l6ppes vaikselt , 5 n2dala p2rast oli nagu umbes iga 2 p2eva tagant 1 kl6ps ja 6-7 n2dalaga see j2i j2rgi. Enam me seal ei ela, ega tea kas uued elanikud on millegi sarnasega kokku puutunud:P

Re: vaimud

#82
See oli suvel. Olin oma sugulase juures ja mõtlesime, et läheme välja magama telgiga. Okei, panime telgi üles ja õhtul kui pimedamaks läks, läksime telki. Istusime seal paar tundi üleval, siis oli väljas juba üpris hämar. Just mõtlesime, et hakkame magama jääma. Olime juba pikali visanud, kui äkki keegi nagu oleks kogemata vastu telki puutunud, kostis naeru. Okei, hüppasime mõlemad korraga välja vaatama. Tühjus, tühjus. Ta ema oli arvatavasti ammu magama läinud, isa polnud tal kodus. Läheduses ei elanud ka noori, kes oleks võinud ''pulli'' teha. Kõhe tunne tuli...

Kapi otsas on mul kitarr, see kuulus mu vanaisale, kui ma ei eksi ja nüüd enam keegi sellega ei mängi. Istusin koos ühe tuttavaga arvutis ja äkki kõlas kapi otsas kitarrilt paar akordi. :shock:

Sellised asju on palju juhtunud, kus midagi kukub iseenesest jne.
Aa, ja paar päeva tagasi oli ühe perekonnaliikme sünnipäev, mis peeti mingis majas kodust natuke eemal. Kõndisin majas ringi üksinda ja läksin nagu sauna/duši ruumi. Okei, seal oli peegel, kammisin juukseid. Äkki hakkas dušist vett nirisema. Okei, see võis olla ka katki, ma ei tea, aga pärast seda kuulsin nõrki samme eemal kõndimas. Ma tundsin, kuidas põrand ühtlaselt nõrgalt sammude taktis õõtsus.
Siis läksin sealt ruttu minema..

Re: vaimud

#83
mul oli ka kokkupuude mingi olendiga ükskord.

oli suveöö. me õega magasime. sel ajal oli meil narivoodi ning ma magasin üleval. üks hetk ma lihtsalt ärkan keset ööd üles, und järsku lihtsalt pole. kuulen kuidas tuul õues puhub ning järsku puhub tuul rõduukse veel rohkem lahti kui see oli. kostsid sammud rõdu ukse juurest voodi kõrvalt kuni toa ukseni, mis alguses samuti veidi praokil oli. toa uks liikus samuti veidi lahti ning sammud liikusid toast eemale teistesse tubadesse. see oli väga müstiline, sest me elasime 4. korrusel.

ükskord kui me õega ja naabritüdrukuga "vaime välja" kutsusime (ma ei võtnud seda nii tõsiselt) saime õega samuti väikse šoki osaliseks. nimelt kui olime omaarust nalja teinud ning hakkasime magama minema (me elasime korrus üleval pool ning ema oli teisel naabril külas) ei julgenud me õega pimedas magama ning jätsime tule põlema. üks hetk, kui me õega lihtsalt rääkisime läks järsku toas olnud kirjutuslaua sahtel lahti. see ehmatas hetkeks, kuid jätkasime vestlust. seejärel hakkas vilkuma tuli toas: põles, kustus ära, põles ning jälle kustus.. nii päris mitu korda. tekkis paanika, karjusime õega ema järele ning kuni ta lõpuks tuli rahunesime me maha. peale seda korda mõistsin et pole mõtet vaimude välja kutsumisega nalja teha...

Re: vaimud

#84
jah olen näinud . olin ema toas ja oli hämar . vaatasin aknast välja , kuid siis vaatasin koridori poole ( uks oli lahti ) ja ma nägin musta olendit . Ja siis jooksin ema toast välja .
Ükskord oli ka nii et olin wc ja olin õega kahekesi kodus ja ma kuulsin et mingid sammud lähenesid wc poole aga kuna ma teatsin et õde on üleval siis tema olla ei saanud , hakkasin karjuma siis õde ülevalt tuli . väga jube oli :S

Re: vaimud

#86
mina usun vaimudesse.....
ja mul on paar jutukest kah rääkida, ss nendest
1. mu vana põhikooli keldris olid kunagi sõjas haavata saanud inimesed-need,kes sõdisid
ja seal oli ka paar inimest ära surnud, ja meil on siiamaani seal mingi relvade hoidmise koht-täpsemalt ei tea, kuna uks on lukus ja kellelgi pole võtit.... igastahes mu vana kooliõde oli kooli keldris üksi-neil oli klassijõulukas ja järsku nägi ta ühte naist valges kleidis mööda pikka koridori jooksmas ja kadus tüdrukute vetsu.... ja kui me küsisime koristajatelt, ss nemad sellest rääkida ei tahtnud....
räägiti veel, et kooli ühte osa kasutati õpetajate elukohana ja üks õpetajatest oli oma korteris ära surnud, ja kummitab koolis.....
2. ma olen oma kodus- mul on omamaja, mis oli kunagi vanaaegne laut, nüüd renoveeritud- näinud väga tihti ühte valget kogu.. ma ei tea, kas see on päris, või mu kujutlusvõime, aga noh, ma olen juba 16 ja mingeid luulusi ma ei näe....
ja alatasa mul on tunne, et keegi vaatab mind aknast- nimelt arvuti ja selg on koguaeg akna poole ja koguaeg on tunne, et keegi vaatab mind ja kui ümber pööran, pole seal kedagi
lihtsalt hirmus on oma toas magada... ja üldse siin majas ma üksi olla ei taha..
aga kui keegi tahab mingit nõu anda, ss msn- on profiilis olemas!
ja võiksite teada anda, kus on eesti ühed hirmsamad kummitavad kohad!
try and try, if you don´t succeed then cheat!

Re: vaimud

#87
Tõusin öösel voodis istuli... Mingi inimese kogu liikus esiku poole. arvasin, et ema, kuid ema oli minu kõrval. Siis nägin kuidas see kogu pimedusse haihtus. Ma ei tea, oli see vaim või varjude mäng vms. Aa, ja kui teises kohas elasin, olid seal algul pidevalt mingid sammud ja hääled. Ise neid ei mäleta, aga ema millalgi jutu sees ütles.

Re: vaimud

#88
Ema rääkis. No see pole otseselt vaimudega seotud, aga mingi needus oli kodul. Algas sellega, et kolisime Vasalemma. (Mind veel polnud xD) No ja seal üürisime maja endale, aga selle maja omaniku tütar, kes tahtis seda maja endale, tuli sinna oma asjade järgi, ja ütles: " Elage siin majas siis hästi. " Nii ja terve see aasta, mil seal elasime juhtus meiega õnnetusi. Isa tegi kolm avariid, õel jäi käsi kelgu alla, teisel jalg ja ema oleks peaaegu surma saanud mind sünnitades.

Teine asi, et olin sõbrannadega õues. Eemal teepeal liikus üks valge vari edasi tagasi, nii kiiresti, et loomulik inimolend nii ei suuda. Kõik me 5-6 inimest nägime teda.

Kolmas asi, et olin mingi voodis pikali, ema pikutas ka mu kõrval, vaatasime Garfield 2 :D See oli mingi suht ammu, aga igatahes. Mõlemad jäime magama. Ärkasin öösel sellepeale ülesse, et keegi tõusis mu kõrvalt. Vaatasin mingi vari liikus, läksin ema-isa tuppa, ema magas rahulikult, nii et see ei saanud olla ema, kes tõusis. Ja niimoodi 2x järjest. Ma ei tea miks, aga see juhtub leidis aset peale mu vanavanaema surma.

Neljas asi veel, pole päris vaimudega seotud, aga no ikkagist kummaline. Mu vanaisa suri 2 aastat enne minu sündi. 2 aastat peale tema surma sündisin siis mina. Mu isa ütles mulle see suvi, et kui mina sündisin, siis ta tundis nagu vanaisa (isaisa) oli minuna uuesti sündinud vms. Või noh, et ma käitun täpselt nagu vanaisa jne :D
Tüdruk, 15, PM kui midagi.

Re: vaimud

#89
Lugesin üksjagu postitusi läbi ja ... Mingil veidral kombel tuleb ilmsiks et valdaval osal on kogemused just alglassiõpilastel ja sealt nooremasse ikka ... Ma ise nägin sel ajal kohutavaid, sõnaotses mõttes, psühholoogiat mõjutavaid unenägusid, sest oli ka olukordi kus üles ärgates ja siis ringi vaadates läheb reaalsus ja unenägu liiiga hästi kokku, nagu asjade purunemine, liikumine ja iseeneslik kadumine. Elu esimene kokkupuude aga reaalsete NIIÖELDA VAIMUDEGA juhtus aga üsna hiljuti, pool aastat tagasi, üsna värske viieteise aastasena.
Olin kopsupõletikus pikalt pikalt sest anti valesid rohtusid mis tegid asja tegelikult hullemaks. Magada ei saanud ja õhtuti oli ebanormaalselt kõrge palavik. Magama siiski kord jäin, kuid ei kahetse et mõne tunni pärast uuesti üles ärkasin:
Voodi oli higine nagu kalts ja kohutavalt ebamugav oli olla .. Mingil seletamatul põhjusel tõusin ma püsti ning tunne ei olnud üldsegi meeldiv. kõik, kõik KÕIK KÕIK KÕIK käis ringi, kõik oli "upside-down". Jooksin toast välja, ise hingeldasin ja ei saanudki täpselt aru kuhu läksin. Jooksin, jõudsin kamina tagant välja, vaatasin vasakule ja seal nägin konkreetset olendit jõllitamas. Täiesti selgitamatu, küllaltki valge, piisvalt läbipaistev et veel mõistusele jääda (sest kui oleks tegemist reaalse mingi sissetungijaga olnud siis oleks ma ilmselt surma ka saaud .. ja seda mitte sissetungija käe läbi) .. Läksin teise tuppa ja võtsin kaamera, tagasi magamistuppa jooksin, väga konarlikult sest kõik oli täiesti vastupidi , kaasaarvatud need üha juurde tekkivad vaimud. Jõudsin tuppa ning istusin voodisse, kaameraga ei osanud midagi teha, aga siis läks kõik normaalseks jälle .. Kindel on vaid see et tegemist ei olnud unenäoga vaid päris reaalsusega, ning nähtud olendid olid ilmselt lihtsalt haiguste-rohtude-keha võitlussüsteemi koostöö.


Väikeseid kogemusi on palju olnud, meeldejäävaim on konkreetsete trepisammude hääl, mis tuli just mu ukse taha ning mille järel uks lahti paiskus. Muidugi on kõigele seletus - trep oli päeva jooksul alla vajutaud ning nüd see lihtsalt taastus, ning ukse lahti minek oli lihtsalt ideaalne kokkusattumus tuuletõmbusega

usun vaimudesse, kardan neid kohutavalt aga tahaks väga kogeda seda tüüpilist lähen-mõisa-ja-vaim-tuli-seinast varianti

Re:

#90
eestimaihnus kirjutas:
suicide kirjutas:Minuga on ka juhtunud asju, näiteks liigse kaardiennustamisega. Mu õde läks alla korrusele kööki ( ta tuba asub kolmandal korrusel) siis ta kuulis kuidas midagi kukkus, jube myra oli. Noh ema ja õde läksid ylesse vaatama ( ta toas on seinapeal väikestest peeglitest suur peege) ja siis see suur peegel oli alla kukkunud, klaasikillud olid kõik samamoodi katki, piklikult. No aga kui mõelda loogiliselt siis see on võimatu. Need kõik peeglid olid eraldatud.
Mu isa oli ebausklik, ta ei uskunud yldse kummitustesse. Ta oli Peterburis mu ema sugulaste juures. Need sugulased elasid vanas korterelamus. Uksed olid paksud, nahast ja puust. Mina ei saaks elusees seda lahti. Selles majas oli tehtud palju enesetappe, mõrvu jne. Noh, isa läks magama, pani pystoli padja alla ja jäi magama. Öösel tal hakkas kylm, kananahk tuli pealeja juuksed läksid turri. Siis ta kuulis kuidas uks läks lahti, ta pani käe padja alla ja hakkas juba pystolit võtma. Äkitselt ukse tagant hakkas ilmuma mingi helendav sinine mass, tal ei olnud inimese kuju ega midagi. Isa ei teinud midagi, ta lamas šokis. Helendav kuju hakkas vaikselt ära minema, isa ei saanud enam see öö magada. :twisted:

Ma usun kummitustesse aga ma ei karda neid. Mu ema ytleb et igal kummitusel on oma sõnum. Neid ei tohi karta, neid peab kuulama.
ma uurisin veidikene põhjalikumalt vaimude kohta. Vaimud e deemonid tavaliselt, kes kummitavad võivad kontrollida kõiki füüsikaseadusi, mõtlen just seda peegliklaasikillu juhtumit. Nad suudavad tekitada täiesti suletud ruumi vihmasaju, mis sajab ainult teatud inimese peale ( vaimu poolt valitud) ja siis kui vihm sajab, siis ta ei kukku mujale, kui ainult selle inimese peale, isegi kõik muu mööbel jääb kuivaks :? vot see on õudne. Ja see su isa juhtum, isal läks kananahk ihule ja juuksed tõusid turri, niipalju kui ma tean suudavad vaimud kontrollida toa temperatuuri, tõsta sinu isa temperatuuri ja teha üsna palju.

loe http://www.staciespielman.com/Spirits.html Selle jutu on kirjutanud endine meedium, nüüd on ta pöördunud, st. et ei tegele enam vaimudega suhtlemisega.
Kui nüüd reaalne olla siis kust kuradi kohast tuleb sulle vihm läbi katuse sulle pähe ?Olenemata sellest et mul on endal kogemusi nö. vaimude ja sääraste isendite ning ma usun nende olemasolusse, kuid vaim on vaim, inimene on üks kõrgeimad loodusimesid, ning näeb kõike endast nõrgemat. See, et ilma südameta isend ringi liigub ja vihma pähe kallab on lihtsalt üks pähe määritud jutt ning inimesed (kaasaarvatud mina) panevad tihtipeale lihtsalt need asjad juba varakult enda peas paika. See, et on olemas vaim ja tema tegevus kõrvaga kuulda ja hiljem tulemus silmaga näha, on paljudel sama hästi peas kinni nagu nende oma nimi. nii arvan mina, selliseks jääb mu arvamus, ning ma ei ürita hetkel kedagi haavata, vaid lihtsalt tuua veidi vürtsi ning iniimesi asjadest väheke kaugemale vaatama

Re: vaimud

#92
Ma võin teile rääkida paar enda lugu :
Alustame siis (minu jaoks) kõige hirmsamast .
Ma olin sõbranna koridoris . Ootasin ukse taga kuna ta pidi ema käest kysima ,kas ta võib õue . Seal majas oli palju inimesi tapetud ,kus ma ootasin . See oli sõja ajal sõdurite mingi värk (söökla vms).Ootasin kuni järsku nägin kedagi jooksmas . Ja keegi jooksis talle järgi .Siis ma pöörasin pea ,,aeglaselt teisele poole. Ja mis seal oli!! Keegi istus mu kõrval . Vahtis lissalt otsa :shock: :shock: Ma olin nii šokis . Ja siis 5 sekundi pärast tuli sõbranna ja siis me lissalt jooksime ära.

Teine:
Olime sõpradega ,,vanas lasteaias. olime nn "kummitusejahil" Seal majas elektrit ei olnud . See oli hästi vana maja . Ja me kõndisime lihtsalt ringi . Ja kui me kõndisime yhest toast mööda, nägime ,et seal kiikus kiiktoolis keegi ja laualamp põles . Gaad kuidas me jooksime ...

Kolmas:
Olime selle sama sõbrannaga,kellega olin esimesel loos,olime keldris. Seal samas majas . Võtsime rattad . Kui sisse läksime , jätsime ukse lahti kuna kardsime keldris yksi olla.Läksime ,võtsime rattad ja pauk!!! Uks läks iseenesest kinni. Ja see pandi lukku :shock: Aga selle maja valvur oli tegelikult väljas sellel hetkel .Muidugi sõbrannal olid võtmed kaasas niiet saime välja . Me jooksime sealt välja . Aga valvur oli väljas . Ta oli poes :shock: . Haigee :S
Ma hiljem võin veel lugusi kirjutada. Aga need 3 lugu on TÕESTI juhtunud minuga .
kui ma poleks selline, oleksin kui öö ilma kuuta !
You were my everything and i really miss you!! <3 But now i can't take all the pain that i feel.

Re: vaimud

#93
olin vanama juures saunamaja pööningul sirvisin raamatuid kui äkki keegi all käis.põrand ragises ja uks kägises. :shock: mõtlesin et mis see siis on?
vend kühveldas väljas kruusa ja ema koos vanamaga rohisid.Esimene mõte VAIM.mul tuli meelde et seal samas toas oli mu vanavanaema ära surnud voodisse.olin täiegashokis. :shock:

Re: vaimud

#94
lollid...deemoni poolt vaevatu olen olnud 10 aastat, kirikust abi ei saanud..soovitus ära puutu asja, mida ei tohi. Mina suren selle sama vea tõttu, kuigi ta võtab jõudu inimlikest vigadest: vargused, tapmine, varastamine, valetamine, enese huvide ette seadmine meeldib. Võid proovida exorshismi aga eestis, mulle abi ei anta. Krid plaan on tappa ja seda ta ka teeb, kui räägid et tuled kustuvad on asi tussis ja deemonid võtavad kellegi lähi ajal või kohe...mängimise aeg oli mul 10 aastat koos usklikega sul aasta....enam eiaita ka nemad...ei maksa proovida asju, mis tapavad, sest see ongi saatana soov :D>DDd
Vasta

Mine “Seletamatud nähtused.”

cron