vend...

#1
mul on 7 astane vend, kes saa tunduvalt rohkem kui mina... nt. sai ta eelmisteks jõuludeks playstation2 ja suure televiisori, kui mina sain ainult pidzaama, 1 pluusi ja aluspesu...

synnipäevaks sai ta isalt-emalt 4 uut PL2 mängu... mina sain sünnipäevaks uue sk8boardi... noh, teile tundub et see on aus, aga-
1 PL2 mäng on 1200.- (korruta see 4ga)
ja minu sk8board on 2500.-

ja temale tehakse igasugusied asju välja, ta ei pea kodus õppima, võib käia sõprade pool ja olla seal ka öösiti, ta võib puududa trennist kui tahab samalajal kui mina ei tohi puududa kordagi.. a la et sul on tase jne... noh mingi ju on jah aga 1 korra puududa pole patt...

niisis- ma sain tuttavaks 1 hästi kena poisiga.. meil arenes suhe, ema ja isa teadsid temast,sest olin neile teda tutvustanud jne ... ja kui vend sai midagi ytlesid nad- sul on ju poiss, mida sa tahad????

ma olen sellepärast masenduses... ja saan tunnistusele yhe 3 sest ma pole suuteline keskenduma.. ylejäänud hinded on sellised- kolm 4 ja ylejäänud on 5...

miks teda helliatatakse??? vanaema ytles et nyyd on võrdne asi, ka tema saab omad vitsad, sest nyyd on meie peres pisike veel ka... (8kuune) keda mina hoian ja ei saa selle eest midagi jälle... ja nt. pidudest pole juttugi... :(


kas ma teen midagi valesti??+ või lihtsalt ei armastat mind?

#2
Hea perekond on see, kus kõik perekonnaliikmed armastavad, hoolivad ja toetavad teine teist. Kui sina tunned armastuse puudust, siis tuleb oma lähedastega rääkida sellest mida sa tunned, ja mida sa vajad.

Minu meelest asi pole kingituste rahaväärtuses, vaid tähelepanu eest võitlemisest. Muidugi, kui sa oleksid ainuke laps peres, siis kõik tähelepanu, kõik kingitused ja asjad kuuluksid ainult sulle (nii vist oligi ajal, kui sinu vend ei olnud veel sündinud). Aga praegu sa pead arvestama sellega et teid on peres kolm, ja sinu vanematele on mõni kord keeruline ja raske võrdselt ja õiglaselt oma tähelepanu teie vahel jagada, sest pisibeebi vajab praegu kõige rohkem ema hoolitsemist.

Aga sa võid oma vanemaid (ja lõppkokkuvõttes iseennast ka) aidata sellega, et hakkad hoopis sina nende eest hoolitsema, oma armastust ja hellust väljendama (ma arvan et nad väärivad seda). Sinu isa-ema suhtuvad sinusse nagu täiskasvanusse (sul on juba poiss-sõber, sind usaldatakse väikest last hoida jne). Siis tõesta nendele, et see ongi nii, et sa oled võimeline käituda ja vastutada enda eest nagu täiskasvanu.
Ja siis, ma olen kindel, et kõik sinu heatahtlik ja kannatlik suhtumine kajastub sulle tagasi ja sinu vanemad hakkavad sinu eest ka rohkem hoolitsema, austama, toetama ja väljendama oma armastust.

Edu sulle!!! :wink:
Maggy(konsultant)
P.S. Töötan nüüd teises kohas.

(.O_O.)

#3
Mis sellel 2500 kr rulal viga on...mina saan tavaliselt 200 kr sünnipäevaks, jõuludeks sain mingid kõrvarõngad. Ole õnnelik, et sulle üldse nii kallis asi kingiti. Tegelikult ma ei pea kinke ja asju eriti tähtsateks ja ma ei mõtle sellele, et kes sai nüüd parema ja kallima kingituse...sina ei peaks ka sellele mõtlema. Kunagi tulevikus sa tänad oma vanemaid, et nad ei lubanud sul trennist puududa ja et pidid oma kodused ülesanded ära tegema. See on juba ajalooliselt välja kujunenud, et väiksemaid hoitakse rohkem. Su vennast kasvab tõenäoliselt mingi ärahellitatud äpakas, ära parem kadesta teda. Kui ta peab kunagi tööle minema, siis ei ilmu enam emme kuskilt nurga tagant välja ja ei teata, et kuule kallike mine sõprade juurde, ma teen ise su eest töö ära.
Elu on ILUS!

Re: (.O_O.)

#5
tigercreature kirjutas:Su vennast kasvab tõenäoliselt mingi ärahellitatud äpakas, ära parem kadesta teda. Kui ta peab kunagi tööle minema, siis ei ilmu enam emme kuskilt nurga tagant välja ja ei teata, et kuule kallike mine sõprade juurde, ma teen ise su eest töö ära.

Isegi kui taoline olukord kipuks paika pidama, siis ei tasu sellest rõõmu tunda, vaid, minu arvates, tasuks venda aidata. Ehk kui vanemad teda liigselt hellitavad või järele vaatavad, siis oleks tore teda aidata ka iseseisvalt hakkama saama.
Ei konsulteeri enam.

#6
tõesti....sa saad 2500 kroonise kingi synnax ja sa veel nurised???? :shock: mai mõista sind...tõesti....kas sa tahaksid siis ise olla ärahellitatud jõmpsikas???või on sulle tähtis ainult materjaalne vara..???püüa olla iseseisvam...vana sa yldse oled????väiksemaid alati oitaxe rohkem...vaevalt nad nyyd sind ei armasta...seda mai usu....soovitada ei oska suurt midagi sest meie peres on alati näidatud hoolivust hoopis teisiti välja kui suurte ja kallite kinkidega.
ja kunagi läheb see katkiolek ju ära ka:)

#7
On väga hea kui ta sai kallli ja hea kingituse, aga mis tunne võib olla siis, kui sa ei ole ome teiste perekonnaliikmetega võrdne, oled neist madalamal.

Mina ka kunagi nii häid kingitusi ei saand, aga nüüd juba saan. Mul on kolm täiskasvanut venda. Nemad ei nõua emalt midagi, vaid ostavad ise.
Inimesed mõistavad mind nii vähe, et nad isegi ei mõista, et nad ei mõista mind!

Re: (.O_O.)

#9
tigercreature kirjutas: . Su vennast kasvab tõenäoliselt mingi ärahellitatud äpakas, ära parem kadesta teda. Kui ta peab kunagi tööle minema, siis ei ilmu enam emme kuskilt nurga tagant välja ja ei teata, et kuule kallike mine sõprade juurde, ma teen ise su eest töö ära.

Ta on ju alles 7! selle järgi ei saa määrata kas temast saab ärahellitatud jõmsikas...


Minul on sama asi peagu.. aga,,, proovi sellst üle olla...

#10
Kalli sulle. Ma usun küll, et sul võib suht vilets tunne olla.

Ma vaidleks natuke mõnele eelmisel vastajale vastu. Ei ole alati nii, et see lapsehoidmine ja oma poisi "lubamine" näitab mingit usaldust. Hulga sagedamad on juhtumid, kus vaneb laps muutub noorema lapse sünniga automaatselt vanemate silmis TÄISKASVANUKS. Ehk siis, nad ei saa inimese murest ja võib olla tema jonnimisest mõnikord aru ja ütlevadki umbes nii, et sa oled ju juba suur. :? Samas kui tegemist on endiselt ikkagi sisuliselt lapsega. Lihtsalt natuke vanema lapsega kui see/need uued. Rahaline külg ei ole siin üldse oluline; kui teemaalgataja tunneks, et teda teiste lastega võrdselt armastataks, ei oleks siin ka praegu teemat, mida lahata. Mulle tundub küll praegu, et need vanemad eeldavad teemaalgatajalt sama täiskasvanulikku suhtumist, kui neil endal on.

Muidugi on loomulik, et väiksemate laste peale läheb rohkem energiat ja aega, aga see ei ole mingi vabandus natuke vanema lapse äraunustamiseks.

Inimene on täiskasvanud siis, kui ta ise endaga majanduslikult rahuldavalt hakkama saab ja veel täiskasvanum siis, kui endal ükskord lapsed on.

Vot see on minu arvamus asjast.

Ilusat õhtut.
Vasta

Mine “Suhtlemisprobleemid õdede ja vendadega”