Väike vend

#1
Tere!

On siis selline probleem, et ka minul kodus väiksem vend. mina 15 tema 12. Kodus on ikka vahel täitsa võimatu olla. Küll ei saa arvutisse, kuna tema mängib oma mänge ja igapäevased kaklused omavahel ja see kõnepruuk on väljakannatamatu. Sellised sõnad tulevad ta suust, et ma ise ka ei usu ja proovi sa talle siis midagi öelda. Vanemate silmis muidugi mina see algataja pool ja peaksin venna rahule jätma, aga see, et ka tema võiks midagi teha ei tule kõne allagi. Vanemad on alati sellel seisukohal, et mina olen jälle midagi head saanud( trenn, sõpradega kohtumised, sünnipäevad jne.) ning olen sellepärast nii hõisus, et kiusan venda, aga ürita selgeks teha, et sa pole süüdi. Ma lihtsalt ei tea enam mida teha, võiks ju ignoreerida, aga no ikkagi oma vend ju. Tahaks kuidagi ta paika panna. SOOVITUSI???

Re: Väike vend

#2
Eks pead lihtsalt leppima sellega, et tal, ja tegelikult teil mõlemal, on puberteet peal, kus ollaksegi äkilisemad, ärritutakse kergelt jne - tuleb lihtsalt välja kannatada see aeg. Kas te muidu vahel peale kodus närvitsemise midagi lihtsalt kahekesi koos väljaspool kodu ka teete? Kui ei, siis ehk tasuks, see võib ka mõnikord tasapisi pingeid natuke alla võtta.

Re: Väike vend

#3
Mul sama tunne. Alates sellest kui kooli läksin olen ka mina slati kõiges süüdi sest mu vend on "väike" ehk must aasta noorem, aga käib kaks aastat magalamas klassis. Ka mina vajaksin abi aga see eelnev kommentaar oli mõtetu sest ta ei tea mis tunne see on
Vasta

Mine “Suhtlemisprobleemid õdede ja vendadega”