Vend...

#1
Et siis mu vend on 22 aastane ning elab minu ja mu emaga. Ise olen 12. Isa mul pole. Muidu oleks kõik korras...Iga kord, kui ma üksinda koju jään, tuleb ta kas niisama ülbama või mingi asja pärast ka (näiteks netikaabel tuleb kogemata tagant ära) ja siis ma ütlen et mine juba ära ja siis ta saab vihaseks või midagi... ma ei saa oma vennast üldse aru. Tal on mingi bänd ning teenib sellega vist midagi ja kogu aeg uhkustab sellega ja ütleb et ma olen üli rikas. Aga miks ta siis meiega elab? Kui mu ema seda küsib, siis ta tavaliselt vastab, et mul HETKEL pole raha... loogiline või mis. Ta tuleb lihtsalt minu juurde ja hakkab kohtlema mind nagu ema oma 3-aastast last (õhumusid, kutsub mind musiks/kalliks), mis on ülimalt nilbe ning ebameeldiv, ta ajab mind aina vihasemaks ning lõpuks ma karjun niimodi et terve õhtu on hääl ära. Just praegu ta tuli mu juurde ilmselt purjus peaga oma netikaablit tagasi panema, kui mina vaatasin rahulikult televiisorist Rakett 69-t, mis mulle väga meeldib ja siis hakkaski pihta. Arvatavasti kolmveerand tundi karjumist, ülbamist, togimist, mõnitamist ja mida iganes sadu asju veel. Ta läheb alles siis ära kui ma karjumisest ära väsin ja ei viitsi enam temaga vaielda. Ma saan nii vihaseks, et hakkan ropendama ja teda p*deks sõimama... kuigi mul pole ühtegi tõendit. Tema teeb seda vastu. Ütleb, et ma näen välja nagu p*derast. Pärast mul on väga halb tuju. Ma räägin kõigest emale, ta pahandab mu vennaga ja siis ongi kaniets. Aga järgmine kord toimub jälle sama. Pääsu pole. Ta tõukas mind täna, mille tõttu läks kassi veenõu ümber ja käskis mul selle loomulikult ära koristada. Tal pole selleks mingit õigust. Ma ei julge talle vastu ka hakata, äkki hakkab peksma. Tihti ma mõtlen oma elu üle ning selle tõttu tuleb kohe pisar silma. Kõik on hukas. Ma ei talu seda enam. Palun aidake!

Re: Vend...

#3
Mul on sama probleem mis paljudel - ma tahaks jah teda ignoreerida aga ma lihtsalt unustan selle ära. Ma lähen automaatselt närvi ning ei suuda vait olla.

Lisaks ta laseb õhtuti kogu aeg kõvasti muusikat nii et ma ei saa und pikka aega. Ja hommikul ärkan ma selle peale tihti üles. Ema võiks selle peale ju politsei kutsuda, ma ei tea miks ta ei kutsu. Ma ei julge öelda ka talle seda.

Lisaks ta tihti võtab mu vaest kiisut sülle ning ilmselt pigistab kõvasti. Ükskord, kui me reisil olime, oli ta laualina peale palderjani valanud ning ilmselt kassi sellega piinanud. See ei ole naljakas! Võib küll tunduda, et haha, loll kass, mingi püherdab ringi. EI OLE! Sama hea, kui inimestele heroiin. Ma ei saa üldse endale sõpru tema pärast külla kutsuda, ema ei luba. Väga kurb sellepärast.

Re: Vend...

#4
Külaline kirjutas:Mul on sama probleem mis paljudel - ma tahaks jah teda ignoreerida aga ma lihtsalt unustan selle ära. Ma lähen automaatselt närvi ning ei suuda vait olla.

Lisaks ta laseb õhtuti kogu aeg kõvasti muusikat nii et ma ei saa und pikka aega. Ja hommikul ärkan ma selle peale tihti üles. Ema võiks selle peale ju politsei kutsuda, ma ei tea miks ta ei kutsu. Ma ei julge öelda ka talle seda.

Lisaks ta tihti võtab mu vaest kiisut sülle ning ilmselt pigistab kõvasti. Ükskord, kui me reisil olime, oli ta laualina peale palderjani valanud ning ilmselt kassi sellega piinanud. See ei ole naljakas! Võib küll tunduda, et haha, loll kass, mingi püherdab ringi. EI OLE! Sama hea, kui inimestele heroiin. Ma ei saa üldse endale sõpru tema pärast külla kutsuda, ema ei luba. Väga kurb sellepärast.
(see olen mina tegelt, teema algataja)
Vasta

Mine “Suhtlemisprobleemid õdede ja vendadega”