probleem 6ega

#1
Nimelt probleem seisneb selles, et õde valetab minu kohta meie vanematele kuigi on alles 6 aastane mina ise 12.Need valed pole ka mitte väikesed valed, näiteks ütleb et olen teda sõimand kelleksgi või olen midagi lõhkund jne. ning saan siis mite millegi eest karistada.Ma olen proovind sellest õega rääkida kuigi ta ei võta kuulda ning ema mind ka ei usu. :cry: :cry: :(

Re: probleem 6ega

#3
-murelik- kirjutas:Nimelt probleem seisneb selles, et õde valetab minu kohta meie vanematele kuigi on alles 6 aastane mina ise 12.Need valed pole ka mitte väikesed valed, näiteks ütleb et olen teda sõimand kelleksgi või olen midagi lõhkund jne. ning saan siis mite millegi eest karistada.Ma olen proovind sellest õega rääkida kuigi ta ei võta kuulda ning ema mind ka ei usu. :cry: :cry: :(
Ma ei tea kõike teie pere asjaolusi ja iseärasusi, selle pärast raske on öelda, miks Su väike õde nii teeb (valetab, kaebab jne).
Kindlasti niisugusel käitumisel on ka omad põhjused olemas. Väikesed lapsed sageli ei oska oma tugevaid tundeid (viha, kadedus, hirm jne) välja öelda ja välja näidata, ja sageli ei teadvusta ja ei saa aru mis nendega toimub ja mis asi nii pinges hoiab. Ja siis nad hakkavad tegema midagi, mis toob endaga sellest pingest vabanemist.

Näiteks: võib olla õde on millegi pärast vihane Sinu peale, see viha vaevleb teda, ja ta ei julge, ei oska Sulle seda otse välja öelda. Siis ta teeb midagi, mille tagajärg võib Sulle halb olla (kaebab ja vanemad karistavad Sind). Selle tegevusega tuleb välja et nagu tema oleks Sind karistanud, ja ta saab kergenduse sest on Sulle kinni maksnud.

Veel võimalik variant: väike õde tunneb et vanemad ei pööra temale nii palju tähelepanu kui ta tahaks, ja selle asemel rohkem tegelevad vanema õega. Siis ta hakkab tegema trikke, mis näitavad vanematele kui hea tema on ja kui halb on teine õde. Sellega ta saavutab rahulolu ja kinnituse et "mina olen hea".

Põhjusi võib palju olla, sa võid ise tähelepanelikult vaadata ja uurida mis see teie perekonnas võiks olla.

Ja mida sa võid suhete parandamiseks teha - Sa võid oma õega rahulikult rääkida. Oluline on väikesele lapsele rääkida mis emotsioone, tundeid ta võib tunda, sest ise ta võib olla neid ei märka (näiteks öelda talle: "ma näen et sa oled vihane minu peale"), ja veenda et tal on õigus viha tunda ("see on loomulik, et see asi sind vihastas, ma mõistan sind").
Teine küsimus - kuidas seda viha väljendada. Sest on suur vahe tunnete ja tegevuste vahel. (Ütle: "Sa võid vihane olla, ja ikkagi nii teha ei tohi" ) Ja siis õpetada kuidas on võimalik rahulikumal viisil neid tundeid väljendada. Näiteks joosta, hüpata, laulda, tantsida jne, teha midagi et see viha tuleks välja.

Muidugi sa võid ka emaga rääkida. Vali mingi rahulik aeg, kui kodus on kõik korras ja vaikne ja emal on sinu jaoks aega, ja siis räägi kuidas Sina antud olukorda näed. Ma loodan et ema mõistab sind.

Edu ja kannatlikust!!!
Maggy(konsultant)
P.S. Töötan nüüd teises kohas.

#4
Sellise 6-aastase põgerjaga ei ole võimalik suheldagi. I mean, ma olen kokku puutunud sellistega kahjuks, õnneks aga mitte väga kauaks.
6-aastasele selgeks teha midagi on praktiliselt võimatu. Nad ei mõista üldjuhul midagi.

Ja kahjuks on ka nii, et kui see on kestnud juba pikemat aega, siis vanemad lihtsalt ei usu, sest nende pisi-nunnuke on neid põhimõtteliselt ära hüpnotiseerinud.
See on paras närvesööv asi.
Ja nagu sa ütlesid, oled sa proovinud, aga keegi sind ei usu. See on enesestmõistetav.
Selline olukord nõuab suurt organiseerimist, sest on praktiliselt võimatu välja rabeleda. 6-aastane õde sind ei mõista ja ema on ära hüpnotiseeritud.
Üldjuhul sa saaks sellist jama kannatada, kuni see ära lõppeb, aga uuh, see on nii piinarikas. Mina, sellises olukorras, võtsin kohe asja jutuks (söögilauas). See, kes minu kohta valetas, läks punaseks ja ruttas vetsu. Sellise "mänguga" sain mina oma usalduse tagasi ja valetamine enam ei kordunud.
Soovitan kavalat käiku, mitte kannatlikku. Viimane siinkohal on arvatavasti tarbetu..
..kuid need väited on mul omast käest. Ma ei tea millises olukorras sina oled..

Kui sattud siia, räägi, mis on saanud.
Viimati muutis Exindo, 20 Juun 2005, 22:55, muudetud 1 kord kokku.
Exindo.
Egoist.

#6
aga vestle temaga ja võta vestlus makiga lindi peale. Loe talle ette mitmed näited, kus ta valetanud on, nii et ta seda valetamise fakti tunnistaks ja küsi, miks ta nii teeb.

Meenub, kuidas aastaid tagasi puberteediea alguspoolel kasutasime paari sugulasega seda varianti, kui väiksemad tegid lollusi ja hiljem ütlesid, et me käskisime. Vestlesime nii, et makk lindistas tooli all (mingi särk vms tuleks ka nuppude peale vedelema panna, et ei avastataks) ja siis saigi tõde päevavalgele toodud.

#7
Minul endal on kaks last üks neist 17 ja teine 6-ne ja võin öelda, et toimub ka meie peres enam vähem samu asju.
Püüan alati kui võimalik jääda erapooletuks ning lasta neil omavahel asju klaarida. Kuid on tõesti olnud näit. ka selliseid olukordi, kus ma vanema neiuga kõnelen ning samas tuleb väiksem ja ütleb või teeb midagi, aga seda kõike vaid sellepärast, et mina ju räägin vanema lapsega ega pööra talle tähelepanu, tema ju tahaks ka samal ajal tähelepanu orbiidis olla - armukadedus.
Seepärast ei saa sa eriti oma vanematelt abi loota ning pead oma noorema õega ise asjad ära klaarima. Kui seda vanemad teeksid, tekib uus konflikt, kes kelle poolt on. :?
Parim viis on ikkagi rahulikult rääkimine, sest kui sa survet avaldad astub tema kindlasti kaitsesse ja selleks korraks on vestlus läbi. Tunne tema elu vastu huvi ja küsi mis talle muret valmistab või kuidas tal üldse läheb, sõbrad jne. Äkki polegi sina kuidagi asjadega seotud, ta ainult elab omi probleeme sinu peal/vahendusel välja? Igal juhul oled talle eeskujuks ja autoriteediks ikkagi vanem ju :wink:
dust in the wind
Vasta

Mine “Suhtlemisprobleemid õdede ja vendadega”