Elu on irooniline ehk kuidas elada koos noorema õega

#1
Väiksest peale oleme õega kakelnud. Hetkel olen mina 17 ja tema saab lähipäevil 16 ning omavaheline rivaalitsemine oli kestnud niikaua, kui mina mäletan. Mõne aasta eest mõtlesin aga, et ehk on see tõesti minu süü, et me oma õega läbi ei saa (ta heitis mulle seda kogu aeg ette), ning ma otsustasin muutuda leebemaks. Otsustasin edaspidi vältida füüsilisi kokkupõrkeid ning üritada temaga hästi läbi saada. Nii kestis see paar aastat ning tõesti, kuigi välispidiselt oli olukord rahulikum, tundsin ma end üsnagi halvasti, kuna pidin tema roppusi ja mõnitamist taluma. Ma loomulikult vastasin, nagu oskasin, ja eks see teataval määral mõjus ka, aga mulle oleks rahulik elu palju rohkem meeldinud. Ma üritasin temaga mitmel korral rääkida, et me võiksime ju hästi läbi saada ja et see, mis ta ütleb, solvab mind, aga siis ta naeris selle peale. Või noogutas mõistvalt ja kasutas oma uusi teadmisi järgmise päeva tülides minu vastu ära.

Eile jõudis asi selleni, et see hullumeelne tuli mulle oma sõprade ees kallale (poisid olid). Nad tulid vahele. Pärast rääkisin ühega neist ning ta soovitas mul mu õe lihtsalt paika panna. Kuigi alguses tundus see idee - vastu hakata, otseselt, nii füüsiliselt kui vaimselt - mulle vastuvõetamatu ja kardetav (kaklusi pole olnud ei tea mis ajast, olen ainult ta lööke tõrjunud ilma vastu löömata), tegin täna asja ära. Meil oli väga tõsine tüli koristamise teemal ning oli näha, et ta üritas ainult põhimõtte pärast saada oma tahtmist. Ma aga keeldusin kompromisse tegemast, kuigi see oli suhteliselt raske, sest ma teadsin, et järgmises tülis istuks ta mulle ainult veel hullemini pähe. Minu jaoks oli ka üsna talumatu mõte tema sõpradest, kes hakkavad mulle kaasa tundma. Ma pole ju ka mingi nõrguke.

Ja tõesti, ma tunnen end üllatavalt paremini ja rahulikumalt, kuigi mulle tülistemine ei meeldi. Vähemalt pole ma enam kellegi talla all ning see, mida mina tunnen, maksab ka midagi.

Aga kas tõesti siis kuidagi teisiti ei saa?

Re: Elu on irooniline ehk kuidas elada koos noorema õega

#2
Saab ikka, peab ju saama, sest vägivald ei ole ainus lahendus, see ei tohiks üldse mingi lahendus olla.
Aga kui sa püüaksid teda ignoreerida mõni aeg?
Lihtsalt ei teegi tast välja üldse, ning kui ta hakkab uurima et mis sul viga on vms, siis ütlegi et ta tegi sulle haiget ning sul on kõrini tema tülide tekitamisest ja füüsilisest vägivallast, et sa ei plaanigi rohkem enne rääkida kui näed et ta ennast kokku võtab ja suudab ka sinuga normaalne olla.
Inimene eksib niikaua,
kuni ta püüab edasi!
Vasta

Mine “Suhtlemisprobleemid õdede ja vendadega”