Üks artikkel Delfi portaalist. Teie arvamus?

#1
http://noortekas.delfi.ee/tuum/elustiil ... id=5081080

Õdede-vendade vahelised suhted
Õdede-vendade vahel valitsevad teistsugused suhted kui laps-vanem interaktsioonis. See suhe võimaldab praktilist ja emotsionaalset õppimist. Õed-vennad on võrdõiguslikud, vastupidiselt hierarhiliselt ülesehitatud vanemate ja laste interaktsioonile.

Õdede-vendade vahelised jutuajamised ei keerle elu praktiliste aspektide ümber, nagu näiteks söögiajad, vaid on mängulised, fantaasiarikkad ja täis huumorit.
Õed-vennad saavad üksteiselt õppida ja nendevaheline konkurents vaid soodustab õppimist. See kõik arendab lapse eneseväljendusoskust. Siin peitub ka põhjus, miks laps nooremate õdede-vendade eest hoolitsemise kaudu hakkab mõistma teise inimese tundeid ja vajadusi. Vanemad õed-vennad on noorematele sageli eeskujuks. Nooremad jälgivad neid, imiteerivad ja leiavad lõpuks selle abil oma identiteedi.
Tülid ja probleemid
Õdede-vendade vahelised konfliktid on tavaline nähtus. Enamasti tekivad tülid ja vaidlused selliste teemade puhul nagu isiklik omand ja privaatsus. Sel moel õpivad lapsed, kuidas väljendada oma arvamust, millised argumentatsioonitehnikad aitavad ja kuidas lahendada konflikte. Kas konflikte lahendatakse sõnade või füüsilise agressiooni abil, sõltub suuresti perekonnas valitsevatest suhetest.
Eraldi probleemina tahaks välja tuua situatsiooni perekonnas, kus kasvab väike beebi. Väiksed beebid nõuavad teatavasti endale kogu ülejäänud perekonnaliikmete tähelepanu, poolehoiu ja toetuse ning suurem laps tunneb ennast unarusse jäetuna. Ühelt poolt on sellised olukorrad vajalikud tagamaks laste normaalset ja tervet arengut. Teisest küljest aga peaksid vanemad reageerima laste emotsioonidele, et vältida püsiva frustratsiooni teket. Seetõttu on äärmiselt olulisel kohal lapse kiitmine, kui ta hoiab oma väikest õde või venda.
Sünnijärjekord

Esmasündinule saab tavaliselt omaks eriline positsioon. Esiklaps kannab vastutust nooremate eest ja teatud ajaperioodi vältel langeb talle osaks vanemate jagamatu tähelepanu. Puudusena võiks välja tuua vanemate kogenematuse. Sageli jääb mulje, nagu oleks laps äärmiselt vastustustundlik, küps, kohanemisvõimeline ja tasakaalukas. Tegelikult kannatab ta aga hoopis selliste emotsioonide all, nagu hirm ja süütunne.
Teise lapse sünd mõjutab teda kõige rohkem just igapäevaelu silmas pidades. Nüüd saab ta vanematelt toetust. Vanemad näitavad talle pilte temast, kui ta ise veel väike oli ja arutavad temaga raseduse olemuse üle. Keskmine laps õpib kiiresti ära, et inimestel on erinevad veendumused. Neis areneb tavaliselt äärmiselt intensiivne kaasaelamisvõime. Noorimal lapsel on enesekindlamad ja kompetentsemad vanemad. Ka majanduslik mänguruum on suurem. Hiljem sündinud lapsed on iseseisvamad, enesekindlamad, auahned ja leidlikud.
Õdede-vendade suhted täiskasvanueas
Lapsepõlve jooksul saavad õed-vennad sageli heita pilku üksteise mõtte- ja tundemaailma. See oskus jääb ka siis püsima, kui kontaktid õdede-vendade vahel muutuvad harvemaks. Ka kaugete vahemaade tagant kirjeldavad õed-vennad oma suhteid lähedastena. Eeskujuks olemise funktsioon muutub aastate jooksul vähem tähtsaks, kuid võib teatud situatsioonides uuesti päevakorrale tõusta.
Vallaliste jaoks on õed-vennad nende perekond, eriti hoiavad sellistel puhkudel kokku just õed. Teatud ajaperioodidel tugevnevad õdede-vendade vahelised suhted, eriti siis, kui vanematel on kõrge vanuse tõttu juba terviseprobleeme. See ei kehti kahjuks siis, kui juba lapsepõlves ei olnud laste vahel lähedasi suhteid; sel juhul on isegi võimalik, et vanemate haigus ja surm suurendavad laste vahel valitsevat lõhet veelgi.
Ei konsulteeri enam.

#2
Siinkohal tahaksin öelda:kõigi kohta nt see artikkel ei käi,mina ja minu vend ei tunne end väljajäetuna ema kolmanda lapse sünniga seoses-vastupidi,meie arust on see väga lahe ja mõnus on vahelduseks lapsehoidjaametit pidada :mrgreen:
see on igal ühel loomulikult individuaalne,kuigi arvan,et õe-venna nääklusi tuleb igal lapsel ette :D Väga mõnus artikkel oli 8)
Kes oled sina,et teiste vigade üle otsustada ? ;)

#3
Sellel jutul on tõepõhi taga. Nagu mainiti, et kogenud vanemad oskavad ka suuremale ehk vanemale lapsele tähelepanu pöörata ja nii see ka paraku on. Olen ka ise peres kõige vanem laps. Mul on väike õde ja poolteist aastat noorem vend. Ja kahjuks on ka meie peres selline olukord, et loodetakse just suuremale. Võin tuua halva näite kuidas ema ei oska asju ajada. Kuna ma lõpetan see aasta, siis ma pean ka kodus õppima. Ema on mulle nagu rääkinud vahel, et vat, et sa eksamid hästi teed. No ja pidevalt on selline olukord, kus ma õpin ja vend istub arvutis niisama ja just siis ema pöördub minu juurde, et ma aitaksin teda mingi kodutöö juures. Kusjuures ma ikkagi teen kodutööd ära kui õppida ei ole vaja. Olen mitu korda temaga sellel teemal rääkinud, et saa aru, et vend on ju vaba- ta nagunii ei õpi üldse. Aga ema ei saa sellest aru. Pöördub ikka minu juurde. Samuti ei saa vend aru sellest, et ta on vaba ja võiks nagu aidata. Samuti kui keegi midagi ei oska, siis pean mina selle ära tegema. Kahjuks see olukord on nii. Saan aru, et vanema venna kohustus, aga kuskil on ka piirid. Keegi ei oska tänadagi kui midagi ära teen!

See artikkel on päris asjalik!! :wink:
Vasta

Mine “Suhtlemisprobleemid õdede ja vendadega”

cron