minu lugu

#1
tere! ma räägin siis ka enda loo ära sest see on mind koguaeg kummitanud.Minu lugu on siis järgmine : oli nnovember-detsember ja ma olin 11-12 kui ma läksin klassiõhtule. Kui see läbi oli siis kell oli umbes pool 9 ja ma läksin läbi pargi. Ma väga kartsin sest pargi juurde jõudes nägin seal mingit liikumist ja ma kartsin easi minna. Kuid ma pidin ju koju minemma sest olli õhtu ja ma pidin kodus olema. Ma läksin julgust kokku võtes läbi pargi , kui olin poole peale jõudnud hakkas mu taga mingi mees kõndima, ma hakkasin veel rohkem kartma ja jäin järsku seisma et vaadata kuhu joosta (praegu ma arvan e see oli halb mõtte) aga järsku haaras keegi minust kinni ja pani oma käe mu suule et ma ei karjuks. Rabelesin kuid asjatult ja see mees hakkas mind enda ees lükkama ise ühe käega mind näperdades eest. Ta vedas mind vist kuskile eemale et ma varsti enam ei näinud parki. Ta lükkas mu vastu puud ja torkas oma käe mulle püksi ja hakkas näppe sisse suruma tagumikust. Ma kartsin et nüüd ma suren ja panin silmad kinni ja ei rabelenud enam kuigi mul oli piinavalt valus. Edasi ma ei taha seda meenutada aga ma ei suuda jätta seda rääkimata. See mees lükkas mu pikali maha ja ronis ise peale mulle ning tõmbas mu teksad alla ja jalad harki.Endal võttis ta peenise välja ja üritas seda mulle sisse toppida ja ma hakkaisn uuesti rabelema ja hullult ning ma sain hakkata karjuma. Läks veel natuke aega kui keegi tuli aga selle aja peale oli see mees mulle sisse saanud kuidagi ja juba kargas mul seljas mis oli piinavalt valus. Lõpuks tulid paar 16-17 aasast poissi kes tõmbasid mehe mu pelt ära ja ´aitasid mind püsti.Need poisid andsid sellele mehele peksa ja viisid mu koju. Ma olen neiele poistele tänulik aga see lugu on juhtum on minu jaoks kõige õudsma asi üldse .

Re: minu lugu

#3
Kui see lugu vastab tõepoolest tõele,siis ütleksin mina,et noormehed tegid õieti.Kui ikkagi täiesti tundmatu mees tuleb,hoiab sind kinni ja üritab sind vägistada,siis sellisega ei ole enam midagi rääkida.Tema peab saama enda õppetunni valusalt.Olgem ausad,see oli õige tegu,vähemalt minu arvates.Vähemalt on selle loo juures hea see,et see näitab,et Eestis leidub veel häid inimesi ka.
"Your crew is featherweight!
My gunshots'll make you levitate
I'm only nineteen but my mind is older
and when the things get for real my warm heart turns cold."

Re: minu lugu

#5
ei noh te ei peagi seda uskuma aga see on tõsi ja kui ma praegu lugesin mida kirjutati (lollus ja sakrot) siis ma tundsin end väga halvasti et mind ei usuta ja tõsi ma praegu ka mõtlen et jäin seisma ja vaatama kuhu joosta aga ma olin hirmul ja ega ma valele poole ka ei taha joosta (ega mu kodu vahepeal asukohta ei muuda ja pärast eksin veel ära ) aga ma igatahes olen pettunud et on selliseid inimesi. ja sa "lollus" ei peagi mind uskuma ja sa peaksid üldse olema õnnelik et sa said midagi siia kirjutada aga igatahes ma rohkem ei kirjuta et te ei saaks veeel rohkem halba kirjutada

Re: minu lugu

#7
No netiteel võivad kõik kirjutada,mis tahavad.Ja no kui nad ei usu ,siis ei usu.Samas on loogiline,et hirmust mõtleb inimene palju asju teisiti.Ma arvan,et selles loos pole midagi sellist,mis muudaks selle väljamõeldiseks.Ma sinu asemel ei kuulaks neid,kes arvavad,et see on väljamõeldud jama.
"Your crew is featherweight!
My gunshots'll make you levitate
I'm only nineteen but my mind is older
and when the things get for real my warm heart turns cold."

Re: minu lugu

#8
Aga netiteel võibki ykskõik mida kirjutada. Nagu mul oleks ss nii palju nerfi kuule et mingit suvakat meest/naist (#genderequality)tulistada. Aga netis kõik kes esetappudest räägivad, ei tee seda, nad lihtsalt väljendavad end rohkem kui teised. Ma tahaks näha inimest kes räägiks päriselus minuga samamoodi nagu fbs, B.I.T.C.H PLS sa ei julgeks.
Vasta

Mine “Ärakasutamisest üldiselt”