Re: keda on vägistatud a ahistatud

#7
tegelt on küll tunne. aga ei tohi, mitte mingi hinna eest ei tohi. mitte kunagi ei tohi. eks?
tegelikult ma arvan küll, et just pärast vägistamist/väärkohtlemist tekib selline soov. minul tekkis, võibolla paljudel mitte.
kui sa ise aru saad, et enam ei pane vastu, tuleks lastest eemale hoida või mitte kellegi väiksega üksi jääda.
kuigi, see ei tohiks elu nii väga segada. see soov läheb ära siis, kui sa endale tehtust üle saad. siis kaob ära.
ja põõsasse kedagi vedama ikka ei hakkaks, onju? :D:D
kui, siis mingit tuttavat/sugulast, keda hoidma peab ikka. ja väikest. sellist, kes ei mäletaks. ja mitte ainult sellepärast, et kunagi kinni ei läheks, vaid sellepärast, et mitte kellegi elu ära rikkuda. väiksed ei jää mäletama, kui sellest mitte suurt asja teha.
ja ma ei soovita siin midagi. nii ei tohi teha, ükskõik mis.

[quote="butterfly"]Ei usu, et NII suur % hakkab. Ma arvan, et kui keegi on seda kogenud, siis ta küll ei taha teisele sama teha, pigem hakkavad mingi alaarenenud ja endaarust lahedad inimesed teisi ahistama, kes ei saa aru, kui valus see teisele olla võib.

ei pea olema alaarenenud. üldse ei pea.
igasugune väärkohtlemine muudab inimest ja kui muust on veel võimalik üle saada, siis seksuaalsest mitte. lihtsalt on nii.
ülesaamine on hoopis teine asi.

Re: keda on vägistatud a ahistatud

#9
Mul oli nii et mul vanem deegu(rotiline) hakkas nooremat, oma poega ahistama, teine karjus ja karjus.. Püüdsin paljusi kordi neid lahutada aga vanema sugutung oli nii suur et kindlasti polnud pooltesi kordi ma koduski kui suurem väiksemat ahistas. Möödusid ajad ja majad . Ning jah. Suurem jäi aina vanemaks ning väiksem muutus agressiivseks ning hakkas vana ning kõdurat deegut ahistama. Ahistas ja ahistab siiani. Sellest loo moraal.. Iga imetaja on loom, samuti meie, väga palju on juhuseid, kus nõrgemaid ahistatakse , möödub aeg ja nad saavad tugevaks ja hakkavad endast nõrgemaid ahistama. !

Re: keda on vägistatud a ahistatud

#10
Deegude puhul on tegu karjahierarhia paikapanemise mitte pedofiiliaga. seetõttu ei saa neid kahte asja lihtsalt võrrelda. Inimeste seisukohast aga...minul pole mingeid kogemusi vägistamisega. On aga kogemusi sellega ,et mulle väga lähedane inimene on teinud enesetapukatseid. Need enesetapukatsed on aga minule mõjunud just niipidi ,et ma ei julgeks kellegile isegi tunnistada ,et minu peast sellised mõtted läbi vilksavad. Olgu ,hea tahtmise juures võib-olla mõnele võhivõõrale inimesele ,teades ,et see on ainus viis ennast aidata ,suudaksin. Kindlasti mitte aga oma lähedastele ,sest ma ei suuda lihtsalt taluda mõtet ,et keegi teine tunneb seda hirmu ,mida mina tundnud olen. Nii ka pedofiiliaga. Ma arvan ,et pedofiilidel on teatud eeldus. Ja kui seda eeldust ei ole ,siis vägistamine ei kutsu esile ka pedofiiliat. Iseasi on muidugi see ,kui inimene saab vägistamise tagajärjel nii suure psüühilise trauma ,et tema mõistus ja keha üleüldse koostööd ei tee. Kuid see on juba teema omaette. Ma arvan ,et see pigem nii ongi ,et vägistatud inimeste psüühika paljudel juhtudel lihtsalt ei pea vastu ja inimene ei suuda oma käitumist kontrollida. Tegelikult peaks asja uurima üldisemalt. Kui paljudest suure kriisi läbi elanud inimestest saavad peadofiilid või muus mõttes kurjategijad? Loogiliselt mõeldes peaks see protsent umbes sama olema. Ja võta sa siis kinni ,miks nii läks ,psüühiline eelsoodumus või trauma? see ,et kurgede ja inimlaste arvukus tõuseb ja langeb samaaegselt ei tähenda veel ,et kured lapsi toovad.;)
Need ,kes ütlesid ,et miski ega keegi pole ideaalne ,unustasid minu koera.(L)
Kogu maailm ei saa kokku nii palju raha ,et osta veerand mu koerast.
Vasta

Mine “Ärakasutamisest üldiselt”