Vaimse tervise mure

#1
Lõpetasin juba veidi aega tagasi tasemel sportimise, millega olin tegelenud reaalselt terve oma elu. Mul on sellest ajast palju probleeme eneseotsingutega olnud. Leidsin ühe artikli, mis minu olukorda 100% kirjeldab :
«Kindlasti kogevad paljud karjääri lõpetanud tippsportlased ootamatut eesmärgipuudust, saavutamatust, üksijäämist ja võõristust, mida omakorda mõjutavad töövõime langus, kehakaalu kasv, krooniliste vaevuste esiletulek ja kontrolli puudus ning oskamatus,» loetles Port halvemad stsenaariumid.
«Langevad enesehinnang, eneseaustus, kasvab vimm ja viha, suurenevad ängistus ja depressioonihood.

Ma ei tea mida teha või kuhu pöörduda, sest ei suuda leida endale sobivat asendustegevust :(( koolis läheb ka juba üha halvemini

Re: Vaimse tervise mure

#2
Usun, et see võib olla raske periood.

Ehk aitaks, kui mõelda, mis on lisaks hetkesolemisele pikaajalisem eesmärk. Näiteks kooli osas, kas on plaane ka edasiõppimiseks, näiteks mingi kindel eriala? Selle nimel saab juba praegu tööd teha. Aitab see, kui eesmärki endale meelde tuletada, et miks midagi teed.

Samuti näiteks eneseareng - ehk võtta raamatulugemine ette? Paar head raamatut võivad aidata sul väga hästi enda mõtteid ja tundeid toetada. Nt Eckhart Tolle "Siin ja praegu: kohaloleku jõud".

Kas küsimus on ka selles, et hobi üldse ei ole või sa lihtsalt ei tunne, et see oleks piisav?

Re: Vaimse tervise mure

#3
termomeeter kirjutas:
18 Veebr 2018, 22:11
Usun, et see võib olla raske periood.

Ehk aitaks, kui mõelda, mis on lisaks hetkesolemisele pikaajalisem eesmärk. Näiteks kooli osas, kas on plaane ka edasiõppimiseks, näiteks mingi kindel eriala? Selle nimel saab juba praegu tööd teha. Aitab see, kui eesmärki endale meelde tuletada, et miks midagi teed.

Samuti näiteks eneseareng - ehk võtta raamatulugemine ette? Paar head raamatut võivad aidata sul väga hästi enda mõtteid ja tundeid toetada. Nt Eckhart Tolle "Siin ja praegu: kohaloleku jõud".

Kas küsimus on ka selles, et hobi üldse ei ole või sa lihtsalt ei tunne, et see oleks piisav?
Jah, hobi ei ole üldse. Olen proovinud uut leida ja olen käinud ka proovimas paar kuud, aga ma tunnen, et need ei ole minu jaoks. Aina enam tunnen, et ma ei leiagi midagi minulikumat, aga see sport mida ma tegin, ei ole selline, mida saaks lihtsalt ajaviiteks ka teha. Aitäh raamatusoovituse eest! Raske on ka tulla maa peale tagasi. Veel aasta eest olin ma mõnede jaoks põhimõtteliselt asendamatu, kuid nüüd, uutele inimestele, olen kui tühi koht, sest pean “võistlema” nendega, kes on erinevatel aladel kogenud, aga terve minu elu on olnud pühendatud ühte tegevusse (kool ei olnud minu jaoks oluline, aga olin ikkagi klassi “priimus”) ja nüüd pean hakkama ennast võõrastes vetes uuesti tõestama. Võistlusspordist on jäänud see pisik ka, et pean lihtsalt kõiges kõige parem olema, aga täiesti võõrastel aladel on see pea võimatu ja see tekitab veel omakorda masendust. Ühesõnaga, ma saan ise aru, miks ma selles olukorras olen, aga ikka on nii hullult keeruline.

Re: Vaimse tervise mure

#4
Kas mingit muud trenni või liikumist muidu praegu teed? Kui liikumine ära jätta või seda väga palju vähendada, võib see ka enesetundes kajastuda, ja sel juhul polegi asi ainult selles, et ühe alaga enam ei tegele, vaid üldises liikumispuuduses.

See, et varem olid paljus hea või parim ning nüüd pead uuesti tõestama, samuti see tunne, et tahaks kõiges parim olla, ongi koht, kus nüüd ennast arendada. St selle kõigega rahu teha. Isegi kui ei ole parim, siis ikkagi end hästi tunda.

Hea on asja võtta ka nii, et ainult läbi raskuste inimene areneb. Seda tead ilmselt ka oma spordialastki, kuid see kehtib ka muude valdkondade puhul. Raske periood on küll keeruline läbi teha, kuid hiljem saad aru, kuidas see sind arendas ja mida õppisid ja miks see hoopis vajalik aeg oli.

Edu!
Vasta

Mine “Endaga toimetulek”

cron