Kas peaks midagi ette võtma?

#1
Tere, ma ei tea päris otseselt, millist nõu ma selle teema tegemisel küsin...aga kirjutan siia siiski. Mul on ebamugav tunne meeste läheduses kes on minust tunduvalt vanemad. Juba essas klassis oli nii et kui läksin oma sõbra juurde ja ta isa või suurem vend oli kodus, hakkas kohe ebamugav ja häbi...kõikide sõprade juures on mul nii. Enda vanuste poistega saan vägagi hästi läbi ja oleme head sõbrad jne. Kunagi mõtlesingi et poisid on palju lahedamad kui tüdrukud. Aga vanemate meestega on hoopis teine lugu. Lihtsalt nii ebamugav hakkab nende läheduses jne. Ma ise mõtlen, et äkki see võib olla sellest, et mu isa ei ole mulle toeks olnud, tema asemel on mul alati olnud kasuisa kõrval...aga ma lihtsalt ei suuda teda isaks nimetada või pidada. Ma ei saa. Nii ebamugav hakkab kui selle peale mõelda, et teda isaks kutsuda jne. Emps tutvus kasuisaga kui mina olin 2-aastane. Minu isa on ikka mulle palju õnne soovinud aga ta elab teises linnas ja me kohtusime aastas umbes paar korda, mil ta ostis mulle nii palju magusat kui ma tahtsin. Paar aastat tagasi ma sain aru et aga tegelikult see ei ole ju nii oluline et ta mulle igast asju ostab, tähtsam on see et ta minuga aega veedaks. Nüüd kui ma olen 14, ma ei taha enam temaga kohtuda. Ega me ei saa kohtuda kah kuna ma elan teises riigis. Kui me suvel saime kokku ühe asja tõttu, mul oli nii ebamugav ja ma ei tahtnud et ta seal oleks alguses, pärast oli ikka lõbus. Ma tean et see on segane tekst, aga ma vahest kui see teema meelde tuleb mõtlen et kas see on normaalne. Kas see et mu päris isa minuga ei tegelenud on mõjutanud mind nii palju? Isegi neid küsimusi kirjutades tuli halb tunne peale...ma ei tea. Mis ma tegema peaksin? Selline on jah minu olukord aga see isa teema ei sega mu igapäevast elu, lihtsalt praegu hakkasin selle asja peale mõtlema.
Vasta

Mine “Endaga toimetulek”