Appi!

#1
Üritan siis lühidalt rääkida. Ma olen 12a. täiesti normaalne inimene, kellel omad mured ja rõõmud. Tavaline perekond jne.
Aga mul on nagu mingid hood, mille ajal ma muutun täiesti teiseks inimeseks, ma oleks üks kord peaaegu oma kassi ära kägistanud...
Ma tahaks nagu kellelegi haiget teha. Näiteks arviti hiire peal on hamba jäljed, uksepiida küljes kaa jne.
Kuidagi moodi olen seltskonnas norm. aga üksina karjun ja nutan seni kuni enam ei jaksa.
Käin kooli psüholoogi juures, aga ma ei julge talle sellest rääkida. Emale ei ole ka sellest kägistamise värgist rääkinud ...
Raamatud on kuld, raamatud on hõbe, hing teadmistele
Alati pea meeles sa, unistused on Su tiivad
Vasta

Mine “Endaga toimetulek”