Abort

#1
Tegin üle aasta tagasi aborti, aga pole sellest siiani üle saanud ja kripeldab siiani hinge. Asi selles, et kaaslase vanemad sundisid mind seda tegema, mu enda ema ja isa ei olnud lapse sünnile vastu, aga lõpuks kaaslase ema rääkis minu ema nii pehmeks, et ka tema keelas lapsel sündida. Aborti tegema minnes ma ei suutnud esimese korraga jah sõna öelda, sest nutsin nii kohutavalt ja anusin, et ema mind naistearsti juurest ära viiks. Katsusin rääkida, et ma tahan last alles jätta, aga isa ja ema olid nii vastu ja niisiis pidingi vastumeelselt naistearstile tagasi minema.
Ega me eriti ei rääkinud sellest teemast peale aborti, ema oli küll toeks ja kaaslane oli kogu aeg mu kõrval, aga kuna ma elan koos vanematega, siis oligi mind hea nn "ära kasutada".
Ma saan sisimas aru, et äkki oli see õige otsus, sest mul on veel aega küll lapsi saada. Aga öeldakse ju, et kui midagi väga tahta, saab hakkama. Ükskõik kuidas, aga saab. Nüüd aga pole enam midagi teha, asi on tehtud, aga hinge närib ikka ja ma ei saa sellest tundest lahti... ma tahaksin nii väga last, aga mu kool segab tööotsinguid ja hea meelega läheks tööle ning hakkaks omaette elama, aga kes tahab põhiharidusega neiut? Mitte keegi. Igal inimesel on oma unistused ja minu unistus on see, et saaks oma perekonna luua.

Re: Abort

#4
Abort oli ilmselt õige otsus. Sellel maailmal pole rohkem lapsi vaja. Ja kui neid lapsi lausa tulema PEAB, siis pigem inimestelt, kes suudavad neid üleval pidada ja kasvatada. Põhikooli või gümnaasiumiharidusega ei ole see võimalik.

Mina mõtlesin ka vanasti, et tahan endale palju lapsi. Siis sain aru, kui kohutavalt isekas see on. Ma ei suudaks praegu mitte ühtegi last üleval pidada, olen gümnaasiumis. Ülikooli tuleks sisse saada, kümmekond aastat õppida... ja alles siis lapsed saada. Siis oleksin kindel, et kui mina nende eest hoolitseda ei suuda või ei oska, saan vähemalt palgata kellegi seda tegema.

Ma tean ühte inimest, kes sai oma esimese lapse kuueteistkümne aastaselt ja teise lapse paar aastat hiljem. Aga tema oli sellise taustaga, et need lapsed ilmselt päästsid ta. Ilma lasteta oleks ta lihtsalt põhja vajunud. Tavaliselt kipuvad sellised pooliku haridustee ja lastega inimesed põhja vajuma. Palun ära ole üks neist.
Vasta

Mine “Endaga toimetulek”