Milleks? Ärevus ja tulevik

#1
Viimasel ajal mõtlen aina rohkem sellele, mis point on elul. Ei, ma ei ole suitsiidne. Esimesi aastaid oma elust ei mäletata, lasteaias ja algklassis on niiöelda “toredad aastad”, õppimine ei ole veel nii raske ja on motivatsiooni erinevate asjadega üldjuhul tegeleda. Peale seda aga läheb kool aina raskemaks ja kaob ka motivatsioon (mitte kõigil). Lihtsalt mis mõte sel on, et õpitakse vähemalt 9.aastat (tavaliselt kauem (gümnaasium/kutsekool, ülikool) ja siis ülejäänud oma elu lihtsalt käiakse tööl. Siis tuleb pensioniiga ja on tervis nässus. Lihtsalt mis selle kõige mõte siis on, kui lõppude lõpuks sa ikka sured ära? See kõlab kindlasti tobedalt, aga viimasel ajal keerleb kogu aeg see üks ja sama mõte: mis on elu mõte? Ongi lihtsalt terve elu õppida ja tööl käia? Loodetavasti pere luua ja kui veab siis omada piisavalt raha, et vahepeal saab endale lubada reise? Ja kõik?

Samuti mõtlen iga päev aina rohkem sellele, mida ma tulevikus teha tahan. Enamik inimesi on milleski head või neid huvitab midagi. Minul nii kahjuks pole. Olen nii palju vaadanud erinevaid ülikoole ja kutsekoole ja kaalunud vaba aastat ja suvel tööle minemist, aga kõike kontrollib minu ärevus. Ma kardan, et ma ei saaks hakkama. Ma ei kujutaks ennast ette mitte kuskil kellenagi töötamas. Mind huvitab hetkel kõige rohkem psühholoogia, aga kui ma nägin seda, et Tallinna Ülikoolis on sisseastumiskatse üks osa grupitöö täiesti suvaliste inimestega, siis mu süda vajus saapa äärde. Samuti kardan seda, et mul poleks ülikoolis mitte mingit motivatsiooni, kui mul juba gümnaasiumis seda pole. Nii tihti vaatan endast vanemaid inimesi ja mõtlen, et vau, kuidas te oma eluga niiii kaugele olete jõudnud ja seda kõike saavutanud?

Tahaksin lihtsalt kuulda teie arvamusi selle kohta, et mis on teie elu “eesmärk”/“mõte”. Ja juhul kui olete olnud sarnases olukorras, et ei tea, mida oma tulevikuga teha, siis mida te ikkagi teinud olete lõpuks? :D

Kui sa selle teema tegelikult ka läbi lugesid, siis reaalselt vau, mina poleks arvatavasti viitsinud ja arvatavasti enamus mu teksti on arusaamatu.

Re: Milleks? Ärevus ja tulevik

#2
noh, elu eesmärki võib mitmet moodi filosofeerida :D mõned teevadki nii, nagu ideaalis muster ette näeb: lasteaed, kool, hea haridus, ülikool, siis töö, mees/naine, laps, oma kodu, laste kasvatamine ja töö töö töö kuni lõpuks viskad sussid püsti
mõned üritavad sellest välja murda ja elada erinevalt
põhimõtteliselt ma ütleks, et sa lood ise endale elu mõtte ja elad enda elu täpselt nii, nagu ise tahad. ehk kui tahad, jälgi mustrit, kui tahad, proovi midagi teistmoodi, see on sinu elu ja oma otsus kuidas tahad elada.

ma ei oskaks su ärevust ära võtta ja ma tean, mis tunne see on, kui mõtled, et issand kõik mõtlevad et ma mingi imelik vms
ja lihtsam öelda, kui teha, aga persse nende arvamus sinust :D ma arvan et sina ise mõtled suvalistest inimestest halvasti üsna harva (seega miks peaks nemad? :D ma arvan et neil on paremat ka teha kui sinu peale mõelda) ja kui sa mõtledki midagi imelikku kellegi kohta, siis see ei mõjuta teda vast kuidagi ja elu läheb edasi

ja küll sa ise ka oled kunagi see inimene, kes jõuab enda eluga kaugele ja saavutab palju ja siis mõtled, et vau, tegingi ära

(aa btw enamik kordadest, kui sa vaatad neid inimesi ja mõtled, et oh nad nii edukad ja iseseisvad ja saavutavad nii palju, siis tegelikult neil inimestel on samasugused mõtted et "ma ei tea mis ma enda eluga teen" ja "kõik teised on nii edukad" jms, surnud ring. tegelikult pole kellelgi suurt aimu, mis nad teevad ja luuakse üksteisele illusiooni, et ollakse nii kaugel oma eluga ja saavutatakse ja teatakse elust kõike :D )
kõik on sodi

Re: Milleks? Ärevus ja tulevik

#3
Esiteks, suur-suur aitäh sulle nii pika vastuse eest ja et viitsisid lugeda! :D

Ma olen nii palju sellele “elu kujundamisele” mõelnud, aga mul reaalselt ei ole üldse mingit ideed, millist elu ma siis tahaksin. Ma tean, et ma ei tahaks ainult seda tüüpilist musterelu, aga pole väga ideid, kuidas sellest välja murda või mida teha. Nii tihti mõtlen, et oleks palju kergem, kui oleks väiksest saati olnud kuskil huviringis ja oleks praegu ka mingi hobi, siis saaks selle hobi kuidagi eluga “siduda” vms, ei oska seletada, mis ma mõtlen.

Kusjuures see on väga hea point, et keegi ei mõtle tegelikult midagi imelikku minust, aga miskipärast on seda endale nii raske sisendada, isegi, kui ma sisimas saan aru sellest. Ikka on tunne, et kui keegi naerab, siis kindlasti on see minu üle vms.

Lihtsalt tahaks nii väga juba olla selles vanuses, kus mul on vähemalt mingigi idee sellest, kes ma olla tahan ja mida teha tahan ja suudan selle ka täide viia.

Re: Milleks? Ärevus ja tulevik

#4
salajane1 kirjutas:
20 Veebr 2019, 20:00
See kõlab kindlasti tobedalt, aga viimasel ajal keerleb kogu aeg see üks ja sama mõte: mis on elu mõte?
Enamik inimesi on milleski head või neid huvitab midagi. Minul nii kahjuks pole. kõike kontrollib minu ärevus. Ma kardan, et ma ei saaks hakkama. Ma ei kujutaks ennast ette mitte kuskil kellenagi töötamas. Mind huvitab hetkel kõige rohkem psühholoogia, aga kui ma nägin seda, et Tallinna Ülikoolis on sisseastumiskatse üks osa grupitöö täiesti suvaliste inimestega, siis mu süda vajus saapa äärde.
Igaüks kujundab elu jooksul oma elu mõtte. Näiteks minu elu eesmärk on saada kaitseliitlaseks (vahepeal soovisin saada kalandusspetsialistiks, tahtsin minna Maaülikooli 10nda klassi alguses, ega päris kindlalt väga ei tea, mida oma eluga peale hakata, siis mõtlesingi, et kaitsevägi hea valik, käid 11 kuud aega teenimas, peale seda saad minna, kõrgemasse sõjakooli kui soovi on, ajateenistus mu jaoks kui vaheaasta, kus saan mõelda, mida ma üldse elus teha tahan), ei soovi luua perekonda ega leida endale kaaslast, aga soovin omada häid sõpru. Mõnel teisel jällegi elu eesmärk pere ja suhe. Igaüks kujundab elu jooksul oma elu mõtte. Vastavalt sellele, milliste vaadetega elule ollakse, kujunevad elu eesmärgid/elu mõte.

Et oma hirmust/ärevusest lahti saada, pead tasapisi selle hirmu/ärevusega kokku puutuma.
💚💜💚💜

Re: Milleks? Ärevus ja tulevik

#6
vähestel on peale 12nda lõpetamistki aimu, mida tahetakse enda eluga teha, seega sa pole mingi erand :D
näiteks ma tean tuua sulle ühe näite - üks tuttav teadis juba vast enne põhikooli lõppugi, mis ta tahab teha enda eluga ja mida õppida. ta läks peale gümnaasiumi lõpetamist ülikooli sellele erialale ning sai umbes poole peal aru, et tema ei jaksa ega taha seda õppida, see on igav ning see pole tema jaoks. tuli ära ülikoolist. läks siis mõneks aastaks välismaale tööle ja ringi vaatama ning lõpuks tuli tagasi eestisse. välismaal olles ta sai alles aru, mis ta tegelikult sooviks õppida ja kelleks saada ning astus uuesti ülikooli, mille ta varsti ka ära saab lõpetatud.
mu point on see, et isegi, kui sul oleks praegu siht silme ees, siis see võib alati muutuda ja võid leida midagi paremat hoopis.

psühholoogiaga ongi see, et ei saagi töötada üksi ning loogiline, et teha grupitöö võõrastega. kui sa oleksid psühholoog, peaksid suhtlema enda jaoks võõraste inimestega (kui lastepsühholoog nt, siis ka nende vanematega), nende muresid kuulama ja andma nõu. ja nemad tõenäoliselt kuulaksid su nõu ja tegutseksid sinu soovituste järgi, kas see ei tekitaks ärevust? mulle endale küll tekitaks, kui teaks, et teised teevad enda elus valikuid minu antud nõu põhjal :D grupitöö võõrastega on savi selle kõrval
kõik on sodi

Re: Milleks? Ärevus ja tulevik

#7
Ma kardangi seda, et valin millegi, mida hiljem kahetsen või tuleb välja, et ei meeldi.

Kui sa seda grupitöö ja psühholoogia asja niimoodi sõnastad, siis kõlab küll üsna lollina see, et see oleks üks vähestest mõtetest, mida ma õppida tahaksin. Pole sellele väga sügavalt niimoodi mõelnud.

Ma olen ka mõelnud selle vaba aasta või välismaale mineku peale, aga kardan, et mu ärevus ei laseks mul seda teha, sõna otseses mõttes, ei julgeks kuhugi tööle minna ja ei saaks hakkama jne.

Re: Milleks? Ärevus ja tulevik

#8
saaks teha rohkem sisetunde järgi, et mis sina tunned, et oleks õige. seda teedki. lõpuks läheb ikka hästi.
kui sa tunned, et tahad võtta vaba aasta ja minna välismaale, siis mine ja vaata mis saab. eks me kõik karda, et mis siis saab, kui ma ei saa hakkama jne, aga küll me toime tuleme :D ühtmoodi või teisiti. läheb nt ühes töökohas pekki, siis läheb. võibolla see pekkiminemine avab sulle mingi muu võimaluse või näed midagi uut, mis huvitab.

ära karda teha valesid valikuid. kuula sisetunnet.
kõik on sodi

Re: Milleks? Ärevus ja tulevik

#9
Ärevusega ongi nii, et sa pead tegema asju, mida sa kardad või ei taha teha. Sa pead tegema neid asju, millest sa parema meelega hoiaks kõrvale. Olgu selleks siis grupitööd, esitlused, igasugune suhtlemine, üritused, töö vms. Kui sul tekib peas mõte, et mugavam oleks mitte teha ja jääda koju nt, siis see ei lähe paremaks. Sa pead selle mustri ära tundma ja tegutsema vastupidiselt. Ma tean, et seda on lihtne rääkida, aga väga raske teha, kui mõtlemine on nii negatiivne ja valel rajal. Kuid see on kõige parem lahendus.

Re: Milleks? Ärevus ja tulevik

#10
Me kõik teeme vigu. Keegi pole nii täiuslik, et iga ettevõtmine edukalt õnnestub. Edu saavutamiseks vajalik võtta riske, aga iga riski lahutamatu osa on ka võimalik läbikukkumine. Edukad inimesed riskivad (pea) iga otsusega. Riskide ohtu ei saa kunagi täielikult kõrvaldada, aga seda saab vähendada, kui hoolikalt analüüsida ning planeerida. Ainult vaeva nähes saavutatakse midagi, ilma vaeva nägemata pole saavutust. Kui saab osaks läbikukkumine, tuleb muretsemise asemel uurida ebaõnnestumise põhjust ning võimalusel astuda vajalikke samme olukorra parandamiseks.
Kui esimene valik, mida õppida otsustad ei sobi, siis võtad ette järgmise valiku ilma muretsemiseta. Ära karda eksida, saad vähemalt kogemuse võrra rikkamaks, proovi igas halvas asjas midagi head leida. Oma elust kulutame väikese osa õppimisele, suurem osa elust kulub töötamisele, kui alguses hästi ei lähe, pole hullu, proovid senikaua kuni välja tuleb.
💚💜💚💜

Re: Milleks? Ärevus ja tulevik

#11
Vaata elu mõte on iga ühe jaoks erinev sellele võib mõelda tunde ja aastaid. Elu on nagu kaks tsooni: hea tsoon ja pe*ses tsoon mõned on heas mõned halvas ja mõned vahepeal eks see kus oled sõltub sinust endast, kui mõtled et kõik puccis siis eks nii ka juhtub varem või hiljem kool ongi raske ja elu mõtte pead ise sõnastama enda jaoks
Kaos on usk.

Re: Milleks? Ärevus ja tulevik

#12
Mina ei saa ausalt öeldes hetkel arugi, miks te seda maagilist "elu mõtet" siin kõik üle tähtsustate just selles osas, et "iga üks leiab selle elu jooksul" või mõtleb välja elu jooksul või et elu m6te on igaühel erinev jne.. sellist asja ei ole vaja üldse välja mõeldagi. Lihtsalt kulgege ja olge, mitte ärge filosofeerige ega genereerige, milline peaks elu olema. Mõttetu üleanalüüsimine, see ei anna midagj peale targutamise.

Teemaalgataja, päris nii see ikka ei ole, et elu koosneb õppimisest, töötamisest ja suremisest. Töö on ainult üks osa elust ja inimene ei tohiks seda pidada elu kõige tähtsamaks osaks, nki nagu sina seda teed :) sa saad ju teha mida iganes. Reisida, suhelda sõpradega, rannas vedeleda, mingeid projekte teha vms. See, et sa praegu ei tea, mida sa teha tahaksid või mis sulle huvi pakub, on selles suhtes ok, et paljud ei tea. Aga tead, sellises olukorras aitabki ainult see, et lase lihtsalt voolul end kanda. Ära tee ega mõtle midagi erilist. Sa võid minna proovida õppida seda psûhholoogiat - äkki meeldib. Ja kui ei meeldi, siis vähemalt sa saad seda õppimise käigus teada ja saad iga kell pooleli jätta. Kui kardad, et v6id vale otsuse teha ja lükkad seetõttu otsustamist ainult edasi, siis tammud tegelikult ikka ainult ûhe koha peal ja raiskad lihtsalt aega. Ülikool on justkui uus eluetapp - uued tegemised, uued tuttavad, uued mõtted. Selle käigus võid sa avastada hoopis midagi uut endas, kasvõi näiteks et mis siis huvi pakub ikkagi. Õpidki läbi kogemuste tundma end.

Mina läksin ka õppima nii, et olin üldse esimesed kaks õppeaastat tohutult õnnetu ja kurb, sest koolisûsteem ja paljud muud asjad ei sobinud, olin koguaeg tohutus segaduses ega teadnud, mida ma tahan. Nûûd on see sama eriala juba paar aastat käes olnud ja teen tööd, mida armastan. Tunnen, et kätte on jõudnud mu täiskasvanuelu parimad aastad. Elu lihtsalt kandis mind siia, kõik loksus ise paika. Las kannab sind ka.
Vasta

Mine “Minu elu mõtte otsingud”